Aktus algas Kanada ja Eesti hümnidega, siis tulid kõned ja koorid, muusikud esitasid vanu, tuttavaid lemmiklaule. Ja muidugi laulsid kõik kaasa, kui algas „Kungla rahvas“. Kuigi tantsu ajal mängisid bändid rohkem inglise rokkmuusikat kui eesti lugusid, hakkas rahvas õhtu lõpul jälle koos laulma – tulid rahvalaul „Tiina, Tiina“ ja Ivo Linna poolt armsaks lauldud „Eestlane olen ja eestlaseks jään“.
See on imeline hetk, kui rahvas hakkab koos laulma, kui laul meid ühendab. Aga kuidas me tunneme neid laule? Need, kes põgenesid Teise maailmasõja ajal Eestist, soovisid oma kultuuripärandit siin uues kodus alles hoida ja edasi viia – muusika ja laul aitasid seda teha. Kui uurime VEMU heliarhiivi, leiame sealt hulganisti heliplaate ja muusikat, mille on loonud väliseestlased. Saame teada, mis laule lindistati, kes neid lindistasid ja esitasid. Sealt leiame ka laule, mida praegusel ajal enam tihti ei kuule. Heliarhiiv aitab ehk mõista sedagi, millised laulud olid populaarsed ja millal.
VEMU heliarhiivist võib leida paljusid neistki esinejatest, kes osalesid Eesti Maja „Lääst Bläästil“, siin näeme, milliseid tuntud rahva- ja rahvalikke laule nad on lindistanud. Lindau Õed on laulnud näiteks „Kaera-Jaani“, „Soome polkat“ ja „Sirjelindu“, Toronto Eesti Meeskoor „Vares, vaga linnukest“. Need laulud on kogukonnale muidugi tuttavad – „Kaera-Jaan“ on ka armas tants, mida õpitakse eesti koolides nüüdki. Kui laulame neid laule koos, austame Eestit ja eestlust.
Eesti ja eestluse armastamise teemal on väliseesti muusikas keskne koht. René Uferi „Vana Tallinn“ meenutab Eesti pealinna, kus Ufer isegi oli sündinud. Eesti Maja peol esitasid Külapoisid koos teistega laulu „Tallinna teel“, mis on samuti armastuslaul Eesti pealinnale. Ja muidugi ei saa mainimata jätta mu isa Peetri pala „Läbi päeva ja öö“, kus ta laulab sellest, et meie eesti juured on pikad ja me armastame oma maad ja austame eestlust.
Neid armastuslaule Eestile ja eestlusele, nii rahva- kui väliseestlaste poolt loodud lugusid, võib meie kogukonnas tihti kuulda – koorides, eesti koolides, laagrites ja lõkke ääres. Aga seda muusikat võid kuulama tulla ka VEMU heliarhiivi, kus säilitatakse kõige täielikumat väliseesti plaadikogu (vt: https://www.ra.ee/apps/valiseesti/index.php/et/site/searchMusic). Siin saad kõigesse põhjalikumalt süveneda, meenutada vana või õppida midagi uut. Mis aastal üks või teine lugu lindistati? Milline oli siis olukord siin või kodumaal? Arhiivis võid selle kõige üle mõtiskleda, samal ajal kuulates ja miks ka mitte vaikselt kaasa lauldes näiteks Harald Lutteruse 1960. aastal Rootsis välja antud heliplaadiga „Kui Kungla rahvas“.
