Subscribe Menu

Arhivaari võimalus: tantsu tähtsus eestluses

Alates 2000. aastast on Eesti Kultuuriministeerium viinud läbi kultuurilisi teema-aastaid. Aasta 2009 näiteks oli muuseumiaasta, ja a. 2017 merekultuuriaasta. Tänavune, 2023.a. on liikumisaasta, mille siht on edendada tervislikku eluviisi ja head enesetunnet.

Keila Kopvillem, VEMU (Väliseesti Muuseum/Estonian Museum Canada) arhivaar ja uurimisassistent

Kui mõtlen liikumisest, mis seotud eestlusega, on muidugi esimene asi, mis tuleb pähe, rahvatants (kuigi mina ise pole tantsija, ja see on kõigi jaoks parem). Jalutades läbi VEMU arhiivi ja raamatukogu olen leidnud huvitavat tantsuteemalist materjali. Raamatukogus on mitmeid raamatuid, mis aitavad tantsuoskust arendada. Folkloristid Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere kirjutasid 1938.a. raamatu „Valimik Eesti rahvatantse“, mis pakub lugejale nii rahvatantsuõpetusi kui huvitava sissejuhatuse tantsu ajaloost Eestis.

Põldmäe ja Tampere märgivad, et on raske täpselt uurida tantsu Eesti ajaloos, eriti enne kristlust. Näeme ikka eestlaste sugulaste kaudu, keda kristlus ei mõjutanud, et eestlased arvatavasti väljendasid usuga seotud kogemusi tantsu läbi. Põldmäe ja Tampere kasutavad jaanipäeva näitena tantsu tähtsusest ja ehk rituaalsusest – oleme pühitsenud pööripäeva tantsimisega ümber tule ikka enne kristlust. Näeme selles näites siis eestlaste suhet tantsuga.

Meie praegune rahvatantsu kujundamine, räägivad Põldmäe ja Tampere, on olnud mõjutatud meie naabritest – näeme, et kõige suurem mõjutus tuli põhjamaadest, mis ilmneb eriti ringtantsudes. Põldmäe ja Tampere selgitavad, et seda sorti tantse näeme ka teistes riikides, millel ei olnud üksteisega palju kontakte, aga mille allikas oli ehk Rootsi kuningriik.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more