fbpx
Subscribe Menu

Arhivaari võimalus: Tartu vaimust VEMUs

Äsja toimus VEMU tuluõhtu Tartu College’is - Toronto oma Tartu. Peakõneleja oli Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru, külalised nautisid Jarek Kasari muusikat ja serveeriti staarkoka Joel Ostrati näpunäidete järgi valmistatud toitu. Tartu koos Lõuna-Eestiga on selle aasta Euroopa kultuuripealinn. Kultuuripealinnana on „Tartu 2024“ kunstiline kontseptsioon „Ellujäämise kunstid“, mille fookuses on neli olulist väärtust: omapärasus, jätkusuutlikkus, ärksameelsus ja koosloovus.

Need väärtused loovad ka Tartu vaimu ja sellega räägime VEMU tuluõhtu teemast: „Otsime Tartu vaimu“. Tartu vaim on küll leitav Tartu College’is ning külalised Tartust – Krista Aru, Jarek Kasar ja Joel Ostrat tegid seda tugevamaks. Saame uurida Tartu vaimu VEMU arhiivis, kus leiame ka näiteid ülalnimetatud neljast väärtusest.

Otsides läbi meie ajalehtede arhiivid, leidsin ühe artikli ajalehes Vaba Eesti Sõna 4. veebr.1950, pealkirjaga „Eesti laulja edu Kanadas”. Selles artiklis on kirjeldus Erika (Hagel Veskimets) Solom’i kontserdist Londonis, Kanadas, kus ta elas pärast Eestist põgenemist ja Kanadasse saabumist. Kirjutati, et ta „on toonud Londonisse seda näitleja oskust, lavalist esinemist kui ka laululist kunsti, mida on võimelised andma ainult väga head Euroopa ooperid.” Ta sai kogemused näitlejana Eesti esimeses eestikeelses teatris Tartus – teatris Vanemuine. Erika Solom tõi Vanemuise teatri vaimu endaga kaasa Kanadasse ja jätkas siin koostööd Eesti Rahvusteatriga. Eesti Rahvusteatri arhiivis VEMUs on fotoalbum, kus näeme Erika tegevust ja etendusi alates 1950. aastast. Selles albumis tunneme Tartu kultuuri vaimu, koos fotodega Erikast, mis näitavad hästi tema omapärasust. 

Mõtlesin jätkusuutlikkusele, kui olin uurimas Laine Panti arhiivi. Laine Pant oli sündinud Tartumaal ja lapsena kolis perega Tartu linna. Ta asus õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda ja selle kaudu tegeles erinevate teemadega, näiteks toidu säilitamine. Aga see ei ole ainuke teema, mis paneks mõtlema jätkusuutlikkusest Laine Pant’i arhiivis. Aastal 1995 asutati Laine poolt Tartu Ülikoolis Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti Mälestusstipendium. Sellega toetas Laine jätkusuutlikku tulevikku teistele õppijatele tema ülikoolilinnas Tartus.  

Tartu 2024 veebilehel on mainitud, et „Euroopa kultuuripealinnana kannavad meid Tartule ja Lõuna-Eestile omased haritus ja leidlikkus.” VEMUs leiame haridusega seotud isikuarhiive, mis kuuluvad Karl Aunale, Edgar Martenile, Elmar Järvesoole ning Juhan Torkile. Tartlase Juhan Torki isikuarhiivis on dokumente ajast, kui ta töötas Eesti gümnaasiumi direktorina Saksamaal Hanau põgenikelaagris. Nendes dokumentides näeme kellele ja kuidas eesti haridust ja kultuuri oli edasi antud põgenike lastele, arendades ärksameelsust. 

Viimane eelnevalt esile toodud väärtustest on koosloovus. Arhiivis on lugematud näited selle teema kohta, aga jagan teiega lehekülge Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu ehk TKMÜ fotoalbumist, Leida Avandi arhiivist. Albumis on mitmeid fotosid, mis näitavad ühingu reise ja üks nendest reisidest oli Tartusse, et osaleda Tartumaa II laulupeol 28. juunil 1930. a. Laulupeod peegeldavad koosloovust – kutsuvad välja kõiki laulma kaasa, nautima muusikat ja looma koos kultuuriliselt meeldejäävaid hetki. Tunneme siis nende fotode kaudu koosloovust ja Tartu vaimu läbi hetke Tartu kultuurilisest ajaloost.

On veel paljud väärtused, mis peegeldavad Tartu vaimu. Kui tundub, nagu puudub Tartu vaim igapäevases elus, võid tulla Tartu College’isse ja uurida edasi VEMU arhiivides.

Read more