Arvo Volmeri debüüt Estonias oli 1985. aastal, kui ta dirigeeris Händeli ooperit „Alcina“. 1989. a sai ta N. Malko nim dirigentide konkursil Kopenhaagenis eripreemia ja kolmanda koha. Sealt sai alguse Arvo Volmeri tähelend dirigendina – ta on orkestreid juhatanud kõigis Lääne olulistes muusikakeskustes, juhatades külalisdirigendina orkestreid nagu BBC Philharmonics, City of Birmingham SO, Prantsuse Rahvusorkester, Berliini Raadio sümfooniaorkester, Stockholmi Kuninglik sümfooniaorkester jne. 1992. aastal juhatas ta meie sümfooniaorkestrit Baltic Festivali Eesti Päeval Stockholmis – see oli esimene festival välismaal, mis oli pühendatud vast iseseisvunud Eesti, Läti ja Leedu riikide heliloojate loomingule. Suurejoonelise festivali avas Rootsi kuningas Carl Gustav XVI. Volmer dirigeeris teiste teoste seas ka Eduard Tubina 3. sümfooniat. Hiljem on Volmer plaadistanud kogu Tubina sümfoonilise loomingu (ERSO, 1999-2003, Vol. 1-5) ja teinud Tubina balleti „Kratt“ esmaplaadistuse.
Aastatel 1993-2004 oli Volmer Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent. Arvo Volmeri mahukas loomingulises portfellis on esinduslik kogu eesti heliloojate teoseid. Maailma-esiettekandes kõlas tema dirigeerimisel Eino Tambergi 4. sümfoonia, mis on Arvo Volmerile ka pühendatud. Lisaks Tambergile on tema käe all esiettekandele tulnud Ester Mägi, Jaan Räätsa teosed, Erkki-Sven Tüüri 3. sümfoonia ja „Zeitraum“, Toivo Tulevi „Ambra“ ja „Signum“ jne. Olles Estonia teatri loominguline juht ja peadirigent, annab ta oma teatri orkestriga regulaarselt ka sümfooniakontserte – toob pillimehed orkestriaugust lavale, nagu muusikud omavahel räägivad. Olles rahvusooper Estonia peadirigent (aastast 2004) tuli tema käe all lavale Erkki-Sven Tüüri ooper „Wallenberg“, mis on eesti algupärase ooperiloomingu üks tippteoseid. Tüüri ooper salvestati DVD-le (ERP, 2008) ja on saanud head rahvusvahelist vastukaja. Ooper tõi tähelepanu keskmesse rootsi diplomaadi Wallenbergi saatuse laiemalt ka ajakirjanduses – ta suri (ilmselt tapeti) Siberis. Head vastukaja on saanud ka René Eespere ooper „Gurmaanid“ ja Tõnu Kaumanni lasteooper „Mina – Napoleon!“
Oma juubeli tähistamiseks valis Arvo Volmer Verdi koomilise ooperi „Falstaff“ kontsertettekande. See ooper jäi Verdile viimaseks – pärast „Othellot“. Ooper on kirjutatud Shakespeare’i näidendi „Windsori lõbusad naised“ ainetel, mis annab häid osatäitmisi naislauljatele. Peategelaseks oli kutsutud Misha Kiria Gruusiast, mis oli igati hea valik – ta sai kohe publiku lemmikuks ja lõpuaplaus ei lasknud teda ega dirigenti kuidagi lavalt lahkuda. Eestis praegu Falstaffi osatäitjat ei ole – Kiria oli ka välimuselt ehtne Falstaff, kelle prototüüpi oleme Eduard von Grüntzeli maalil harjunud nägema. Naislauljate kaunid kostüümid olid meeste must-valge riietuse kõrval heaks kontrastiks. Nais-peategelase osas oli Ani Yorentz Armeeniast, kes võlus kauni hääle ja lausa silmipimestava välimusega – erkpunane kleit sobis talle tõesti ideaalselt.Tahaks kiita ka Estonia orkestrit ja koori, kes kogu lava elama panid. Kuulajad said ettekandest hea tuju, mis praeguse Ukraina sõja meeleolude taustal oli suurepärane kingitus nii kuulajatele kui dirigent Arvo Volmerile.
