Aga üks ajalooline kullatükk on peidus uuemate majade rajoonis Victoria Parki lääne küljes mõned plokid põhja pool Lawrence’it, nimelt senaator Frank O’Connori nimeline maja ning ümbritsev maa-ala.
Seda maja ei näe Victoria Parki pealt, peab keerama vasakule Rowena Drive’i peale ning tänava lõpust hakkab hoone natuke paistma, tõeline peidetud varandus. Kes Frank O’Connor oli ja miks ta just sinna vägeva maja ehitas? Uurime lähemalt.
Senaator Frank O’Connor sündis külas nimega Deseronto 1885. aastal, see asub Belleville ja Kingstoni vahel. Ühel külaskäigul Torontosse kohtas ta tulevast abikaasat Mary Ellen Hayes’i ning siis asuski ta siia kanti elama. 1913. aastal pühitses terve linn hoogsalt Battle of Yorki 100. aastapäeva ja ka tähtsat kuju meie riigi ajaloos, Laura Secordi. 21. juuni õhtul 1813. aastal ründasid Ameerika sõjaväe sõdurid Secordide kodu Queenston’is ning nõudsid, et neile pakutakse kostitust. Proua Secord kuulis pealt, kuidas sõdurid arutasid plaani rünnata Thoroldi, kus oli üks Briti sõjaväe pataljon ning ta asus kümne-miilisele teekonnale läbi soode ja metsade leitnant James Fitzgibboni juurde, et talle plaanitud rünnakust teatada. Irokeesidest pärismaalsed aitasid tal ohutult kohale jõuda ning varsti ründas 400ne pataljon pärismaalasi Ameerika sõdureid ja tuligi tähtis võit Inglismaale tänu Secordile. Arvestades kõike seda ja et pidustuste pealt ka natuke raha teenida ning austada, kui tähtis isik Secord oli, otsustas O’Connor oma naisega avada Laura Secord’i nimelise kommi- ning šokolaadiäri 1913. aastal Yonge’i tänava peal, nüüd on neid poode juba üle 120 üle riigi.
Alles hiljem, 1935. aastal, nimetas peaminister William Lyon Mackenzie King O’Connori senaatoriks ning ta vaatas Scarborough Junction’i piirkonna järgi kuni surmani 1939. aastal. Praegune O’Connori tänav on samuti tema järgi nimetatud.
1928. aastaks oli O’Connor rikkaks saanud enda loodud kommipoodide ketiga ning ta ostis 600- aakrise maatüki Victoria Parki ning Lawrence’i loodenurgas. Ta kavatses ehitada suure ilusa maja ning kasvatada tõuhobuseid ning lehmi ja seal oli just õige koht selle jaoks. Ta nimetas maa-ala oma tütre Mary järgi Maryvale’iks. Majle lisaks ehitas ta ka lauda, garaaži, mis mahutas tervenisti viis vankrit, soliidse telliskivist kuuri ning suure kasvuhoone. O’Connori lehmad ning Clydesdale’i hobused olid väga hinnatud ning käisid igal aastal Royal Agricultural Winter Fair’il näitusel. Majas oli isegi bassein, mis nupuvajutusel muutus tantsupõrandaks, ennekuulmata luksus sellel ajal, ning mitmed teenijad ja ka kokk.
Pärast surma jättis O’Connor maja ning maa-ala De La Salle’i kristlikele vendadele ning nad müüsid palju maad maha üle aastate. 1963. aastal asutasid nad Senator Frank O’Connori nimelise katolikukooli, esimese selletaolise linnas. De La Salle’id elasid ise majas kuni aastani 2000, kui Toronto Catholic District School Board ostis selle nende käest ära. 2010. aastal hakati maja, garaaži ning kuuri taastama ja tänapäeval on nad kõik uhkelt korrastatud ning maja saab isegi külastada, kui on soovi.
Kodulinnas on palju avastamist, kui natuke lähemalt vaadata!
