Avatud talude päeva võtsid inimesed juba esimesel korral soojalt vastu, kuid ürituse populaarsus on aastatega tunduvalt kasvanud. Kui esimesel avatud talude päeval osales umbes 150 talu ja oli ligikaudu 45 000 külastust, siis möödunud aastal võttis osa 357 talu ning tehti 284 000 külastust, on kirjas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi leheküljel. Tänavu tehti kõigi aegade külastusrekord ehk ligi 310 000 külastust. Kõige rohkem külastati avatud talusid Harjumaal (üle 59 000 külastuse) Tartumaal (üle 54 000) ning Saaremaal (üle 32 000). Populaarseimad talud olid sel aastal Nopri talu Võrumaal ja Andre Farm Tartumaal.
Tänavu juulikuu kolmandal nädalavahetusel toimunud avatud talude päevadel 20. ja 21. juulil sai 358 (rekordarv!) suuremas või väiksemas talus-majapidamises ja tootmisüksuses tutvuda loomadega ja põllumajandustehnikaga, imetleda iluaedu, leida eksootilist, nautida kohalikke maitseid nii kodukohvikutes kui turismitaludes ning avastada ja uudistada seda, mis kodu ümbruses või võtta ette pikem retk ja leida põnevat, millest seni ehk polnudki midagi teada.
Koolmeistri talu on oma kätega taastatud taluhoonete ja kauni iluaiaga majapidamine, kus kasvatatakse ponisid ja hobuseid ning mis möödunud aastal pälvis talu Eesti kauneima kodu tiitli.
„Võimalust tutvuda maaeluga on väga vaja selleks, et noored sooviksid õppida põllumajandusega seotud erialasid ning näeksid põllumajandusettevõtlust ja maal elamist perspektiivika valikuna. Avatud talude päev on suurepärane võimalus luua ja säilitada sidet maaeluga,“ ütles regionaalminister Piret Hartman pressiteate vahendusel.
Tänavused Avatud talude päevad avati Ida-Virumaal Lüganuse vallas Mustmätta külas Koolmeistri talus. Koolmeistri talu on oma kätega taastatud taluhoonete ja kauni iluaiaga majapidamine, kus kasvatatakse ponisid ja hobuseid ning mis möödunud aastal pälvis talu Eesti kauneima kodu tiitli.
Üks väiketootja, kes on juba mitmel aastal osalenud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Teadmuskeskuse korraldataval üle-eestilisel ettevõtmisel, on Põhja-Pärnumaal Kaelase külas asuv Jaanihanso siidritalu. Kindlasti on nii mõnedki Eestit külastanud näinud kaunite Jaanihanso etikettidega tooteid müügil suuremates toidupoekettides või ehk mekkinud nende eksklusiivsemaid vahuveine ja jääsiidreid mõnes restoranis kas Eestis või isegi piiri taga.
Eksklusiivsete maitsetega märjukesetootmist veavad Alvar ja Veronika, kes alustasid kodumaist siidritootmist pärast seda, kui olid ,,siidripisiku“ sisse saanud Somersetis Burrow Hilli siidritalus koolitusel. Nende avatud Jaanihanso oli esimene Eestis avatud õunasiidri väiketööstus, kus toodetakse siidrit, vahuveini ja jääsiidrit ning nende toodangus on ka alkovabad joogid. Aastast 2017 on kasutusel moodsa tehnoloogiaga Ciderhouse. Omanikud on valmis lahkelt jagama siidritootmise saladusi ettetellitavatel tuuridel, kus saab maitsta kohapeal toodetavat ning lemmikmaitseid ka kaasa osta.
Aga Jaanihanso pole vaid koht, kus toodetakse siidrit, sellest on saanud ka kohalikku kultuurielu turgutav paik. Hea asukoht Tallinna-Pärnu maantee ääres toob kohale muusika- ja teatrihuvilisi ka kaugemalt ning tänavu seal mängitava Andrus Vaariku lavastatud Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi“ etendused on puha välja müüdud.
Tekst ja pildid Kai Kiilaspea
