27. juuni debatti peeti üldiselt Bideni vaimse võimekuse proovilepanekuks. Proov andis veenva tulemuse. Biden esines õudustäratavalt, rääkis käheda häälega, komistas oma sõnade otsa ja kaotas korduvalt mõttekäigu. Vahetevahel ta jõllitas, nagu ei saaks ta aru, mis ta ümber juhtub.
Nädal enne debatti ei osalenud Biden ühelgi valitsemisalasel üritusel. 15 demokraatide strateegi ja kõnekirjutajat üritasid teda debatiks ette valmisada. See vähemalt näitas, et USA suudab mõnda aega eksisteerida ka ilma funktsioneeriva presidendita.
Bideni prohmakad
Senine Bideni valitsus pole mitte ainult Ameerikat kahjustanud, see on ka innustanud vaba maailma ja USA vaenlasi.
Võimule tõusnud, algas Bideni prohmakate rägastik Afganistani katastroofiga. See muutis üleöö Talibani, äärmusliku islamiterroristide organisatsiooni üheks maailma kõige paremini varustatud ja relvastatud sõjaväeks. Talibanile langes saagiks paljude miljardite dollarite väärtuses moodsat varustust, relvi ja laskemoona.
Pidades vajalikuks eirata immigratsiooniseadusi, avas Biden USA-Mehhiko piiri. Selle tagajärjel on sisenenud USAsse ebaseaduslikult peaaegu 20 miljonit inimest. See on rikastanud miljardite dollarite ulatuses Mehhiko inimkaubanduse ja narkootikumide smugeldamisega tegelevaid kuritegelikke kartelle. Bideni valitsus on hakanud sisuliselt Mehhiko kuritegelike kartellide toetajaks. USAsse smugeldatud kommunistlikust Hiinast pärineva fentanüüli tagajärjel sureb umbes 100 000 ameeriklast aastas.
Võimule tõusnuna alustas Biden võitlust fossiilkütuste vastu ja hävitas seetõttu USA energiasõltumatuse, mille president Trump oli saavutanud. See tõstis drastiliselt nafta ja gaasi hindu maailmaturul ja rikastas Putini Venemaad. Võib arvata, et Afganistani katastroofiga demonstreeritud Ameerika nõrkus ja Bideni saamatus ajendasid Putinit Ukrainat ründama ja andis voli Xi Jinpingile Taiwanit ähvardada.
Energia, eriti veokite kütuste drastiline hinnatõus vallandas laastava inflatsiooni, majanduse allakäigu ja inimeste elatustaseme languse. Kuna USA majandus on maailm suurim, ja fossiilkütuste hind mõjutab veelgi enam Euroopa riike, vallandas see veelgi suurema inflatsiooni Euroopas.
Demokraatide dilemma
Bideni esinemine tõstatas küsimusi selle kohta, kas demokraatide partei võib üritada teda enne novembris toimuvaid valimisi asendada kellegagi, kel on paremad võimalused Donald Trumpi vastu kandideerida.
Demokraatliku partei kandidaat valitakse ametlikult Chicagos toimuval Demokraatlikul rahvuskonvendil 19.-22. augustini. Seal peab kandidaat võitma delegaatide enamuse toetuse. Delegaadid on määratud kandidaatidele proportsionaalselt iga osariigi eelvalimiste tulemuste põhjal. Sel aastal võitis Biden peaaegu 99% ligi 4,000 delegaadist. Partei reeglite kohaselt on need delegaadid kohustatud tema kandidatuuri toetama.
On ebatõenäoline, et Biden asendatakse Demokraatliku Partei kandidaadina mitmel põhjusel: ta on ametisolev president, valimisteni on jäänud vaid mõned kuud ja kaootiline protsess teise kandidaadi valimiseks viib rööpast välja igasuguse võimaluse võita presidendivalimised novembris. Partei määrustes on siiski mõned lüngad, mis võiksid teoreetiliselt võimaldada Bideni väljatõrjumist.
Reeglid lubavad delegaatidel „kogu südametunnistusega peegeldada nende valijate tundeid“, mis tähendab, et nad võiksid vaadata kellegi teise poole, kui demokraatide valijad kogu riigis pöörduksid suurel hulgal Bideni vastu.
Tõenäoline prognoos
Võib arvata, et demokraadid leiavad võimaluse Biden enne novembri valimisi mõne teise kandidaadiga asendada. Üha tõenäolisem on aga see, et Donald Trump valitakse uuesti USA presidendiks. Näib, et Bidenil enam võimalust tagasivalituks saada ei ole.
Trump väitis debatil, et Biden on USA ajaloo kõige viletsam president. Selle tõestamiseks on veel vaja tulevaste ajaloolaste kinnitust, aga päris kindlasti läheb Biden ajalikku kui USA ajaloo kõige viletsam presidendidebatil osaleja.
