kus britid peavad otsustama, kas nad soovivad jääda ELi või sealt lahkuda. Cameron ütles, et EL sekkub Suurbritannia siseasjadesse, langetab otsuseid ja kehtestab reegleid, milleks britid pole euroliitu astudes nõusolekut andnud. Cameronil on muidugi õigus. Praegune Euroopa, millega britid 40 aastat tagasi ühinesid, on toonasest väga erinev. Siis polnud ei viisavaba ruumi, massilist immigrantide voolu, nõuet harmoniseerida oma seadused Lissaboni leppega ega nüüd silmapiiril terendavat rahaliitu.
Uudisteportaali Delfi juhtkirjas (23.01.) nenditakse, et „Euroopa, kus muresid ja väljakutseid on niigi piisavalt, saab endale veel ühe murelapse – britid, kes tahavad ELi paati kõigutada kõvemini kui keegi teine”. Võib arvata, et Cameroni ajalooline avaldus käivitab laialdase ELi- teemalise diskussiooni, sest samasugused meeleolud valitsevad mitmetes teisteski euroliidu riikides.
Rahvusvaheline reaktsioon Cameroni referendumikavale on kõike muud kui soosiv. USA Euroopa asjade abiriigisekretär Philip Gordon hoiatas peaminister Cameroni ohtude eest, mis võivad kaasneda ülalmainitud referendumiga ja rõhutas, et Suurbritannia kuulumine ELi vastab nii Ameerika kui ka rahvusvahelistele huvidele. Rootsi välisminister Carl Bildt väljendas kartust, et Cameroni idee võib Euroopas põhjustada kaose. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles, et EL ja Suurbritannia peavad olema valmis kompromissideks, mistõttu otsitakse ühist pinda. Jne, jne.
Kui kõnealune referendum peaks teoks saama, võivad briti valijad oma hääletusega anda hoobi ELi tulevikule. Kuid kõigepealt peavad Briti konservatiivid võitma 2015. a toimuvad parlamendivalimised. Kas referendumikava pole mitte äkki välja käidud populistlikel eesmärkidel ehk häälte võitmiseks eelolevatel valimistel? Aga teisalt pole ju taotluses nõuda ELilt reforme, rohkem demokraatiat ja paindlikkust iseenesest midagi halba.
Briti ekspeaminister Tony Blair ütles ajakirjale Der Spiegel antud intervjuus (26.01.), et kuigi ta nõustub osaliselt Cameroniga, oleks EList lahkumine Suurbritanniale halb ja isegi riskantne, kuna euroliit pakub keskmise suurusega riikidele (sh Ühendkuningriigile) maailmas suurt rolli praeguses geopoliitilises kontekstis, kus Hiina, India jt suuriigid teevad ilma.
Ent britid seisavad hommikuti silmitsi märksa proosalisemate probleemidega: kuidas tulla toime perekonna vajaduste rahuldamisega; maksta võlgu ja koolitada lapsi. ELi paadi kõigutamine pole hetkel päevakorras.
Elle Puusaag
