Kanada peaminister Stephen Harper saabus kohtumisele heade uudiste laineharjal – vastne raport asetab Vahtralehemaa esikohale G8 riikide seas lubaduste täitmise osas.
G8 uus märksõna – hopetimism
G8 tippkohtumisel arutati peamiselt Euroopas eskaleeruvat fiskaalkriisi, kuid kõne all olid ka Iraani, Süüria, Põhja-Korea ja Birmaga seotud teemad.
Nagu Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles, on Euroopas praegu vajalik rakendada abinõusid majanduskasvu turgutamiseks, kuid samal ajal tuleks korrastada ka eelarvepoliitikat. Barroso nimetas neid aspekte sama mündi kaheks pooleks. Suurt tähelepanu pöörati võlakriisis siplevale Kreekale. Väljendati lootust, et Kreeka probleemid leiavad lahenduse, ilma et hellenid peaksid eurotsoonist lahkuma.
Kohtumise meediakajastustest jääb mulje, et karmi kokkuhoiupoliitika asemel pööratakse edaspidi rohkem tähelepanu majanduskasvu stimuleerimisele ja tööhõive olukorra parandamisele. Selle saavutamise mehhanismid ja meetmed jäävad paraku ebamäärasteks. Ilmselt oleks siin ikkagi üheks tõhusamaks abinõuks just finantsdistsipliini tugevdamine, aga kellele see meeldiks?! Heiki Suurkask kirjutab, et USA president Barack Obama ja tema Prantsusmaa kolleeg François Hollande võtsid kokkuhoiupoliitikat propageeriva Saksa kantsleri Angela Merkeli „piiramisrõngasse” (EPL, 21.05.). Suurkase hinnangul aitab majanduslanguse ja euroala võlakriisi vastu just tugevam rõhuasetus tööhõivele ja majanduskasvule, mille meedia on ristinud „hopetimism'iks” (lootus – [hope] +optimism).
Kanada delegatsioon pakkus omalt poolt Euroopa vaaruva majanduse taaselustamiseks mitmeid „hopetimistlikke” lahendusi, mis ei eelda ulatuslikke kärpeid ega massiivseid kulutusi – näiteks vabakaubanduslepinguid. Praegu ongi koostamisel Euroopa Liidu ja Kanada vaheline vabakaubanduslepe.
NATO põhialused jäävad püsima
1949. a, pärast seda, kui N. Liit lõhkas oma esimese tuumapommi, asutasid USA ja 11 Lääne-Euroopa riiki NATO. Nüüd, 63 aastat hiljem, kohtus 28 liikmeline muutunud allianss 20.-21. mail Chicagos, president Obama kodulinnas. Kui linnamelust isoleeritud, kauni looduse rüpes asuvas Camp Davidis oli kuulda vaid linnulaulu ja veevulinat, siis Chicagos kõlasid politseisireenid ja märatsesid meeleavaldajad. Kui Camp Davidids arutati, mida teha Kreekaga, siis Chicagos oli keskseks teemaks Afganistan. Kohtumisel viibis ka Afganistani president Hamid Karzai. Lisaks Afganistani tulevikule olid kõne all ka NATO kaitsevõime; toimetulek 21. saj väljakutsetega ning suhted NATO partneritega Euroopas jm.
Majandusraskustega võitlev USA ei soovi ega saa võtta endale ainuvastutust ja -kohustust Afganistani julgeoleku tagamisel, mille hind ulatub miljarditesse dollaritesse. Tippkohtumisel kinnitati NATO strateegiline plaan Afganistani jaoks ja võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis seab eesmärgid kuni julgeolekuvastutuse üleandmiseni ja ka pärast 2014. aastat.
NATO liikmesriikide liidrid andsid mh ka Venemaale poliitilise garantii, et alliansi raketikilp pole suunatud Moskva vastu ega hakka õõnestama Vene tuumaheidutusjõude. Samas tervitati Moskva valmisolekut jätkata NATOga dialoogi. Venemaa on varem nõudnud poliitilisi ja juriidilisi garantiisid NATO raketikilbi mittesuunatusest tema vastu. Kas Vene karu jääb nüüd rahule?
NATO ja Eesti
Eesti delegatsiooni juhtis Chicago tippkohtumisel peaminister Andrus Ansip, keda saatsid välisminister Urmas Paet, kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras.
Kohtumisel otsustati pikendada Balti õhuturbemissiooni tähtajatult, millega allianss kinnitab NATO pühendumust Balti riikidele kollektiivkaitse põhimõtte täitmisele.
Peaminister Ansip ütles seda otsust kommenteerides, et „Balti õhuturbemissioon on hea näide NATO liikmesriikide targast ühisest tegutsemisest”. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Eesti suutnud edukalt alliansis kanda kinnitada. Ta tõi näiteks asjaolu, et Eesti peaministrile usaldati ühe suurema diskussioonibloki sissejuhatamine.
Eesti kaitsekulutused on sel aastal 2% sisemajanduse kogutoodangust, millega on alliansiga liitumise ajal võetud kohustus täidetud. Selleks on olnud suutelised lisaks Eestile vaid kolm NATO liiget. Samas on Eestis toetus NATOle väga kõrge –76%!
Eesti alaline esindaja NATOs Jüri Luik kinnitas 14. mail Eesti Ekspressis ilmunud arvamusloos, et NATO on 10 aasta pärast küll teistsugune kui täna, ent selle põhialused jäävad samaks. NATO on ja jääb maailma võimsaimaks sõjaliseks blokiks. Luik kirjutab: „Eestile on kõige tähtsam NATO jätkuv valmisolek täita kollektiivkaitsekohustust.” Ehkki NATO art. 5 rakendamist ei peeta lähitulevikus tõenäoliseks, peavad kõik liitlased vajalikuks valmisolekut niisuguseks stsenaariumiks.
Uueks ohuks on NATO ja lääneriikide jaoks kujunenud küberrünnakud. Just Eestis asub NATO küberkaitse kompetentsikeskus.
•
Nii on siis tähtsad kohtumised seljataga, kuid elav arutelu nende üle kestab. Arvamusi on seinast seina. Ajakirjanik Dana Milbank väidab teisipäevases Washington Post'i artiklis, et president Obama ei tajunud täiel määral Euroopa toetust ei G8 ega NATO tippkohtumisel. Ehkki Obama ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et Chicagost lahkutakse selgete suunistega, kahtlevad paljud vaatlejad ja analüütikud selles sügavalt.
Elle Puusaag
