Subscribe Menu

Carnival Triumph ja Eesti põgenikud ehk pooleldi täidetud klaas

Mehhiko lahel 10. veebruaril mootoripõlengu tõttu elektrita jäänud ristluslaev Carnival Triumph enam kui 4200 inimesega pardal jõudis puksiirlaevade abil eelmise neljapäeva hilisõhtul lõpuks sadamasse. CNNi uudistekanal näitas pea terve päeva hiigellaeva vaevalist triivimist Alabama osariigi Mobile'i sadamasse. Oodatud lõbureisist kujunes 3000 reisijale ülimalt ebamugav ja ebameeldiv „seiklus". Pimedad kabiinid ja koridorid, lehkavad ruumid, toidunappus, leitsak ja sellele järgnenud ootamatu külmalaine panid reisijate kannatuse proovile.
Foto: Taavi Tamtik

CNNi kommentaator ja reporter Erin Burnett küsitles hilisõhtul laevalt lahkunud reisijaid. Emotsioone oli n-ö seinast seina. Kaks pahurat daami nurisesid absoluutselt kõige üle, nende sarkasm oli piiritu. Kaks optimistlikku noort naist, kes peatselt lähevad Indiasse misjonireisile, arvasid, et see oli neile hea ja kasulik kogemus. Üks härra soovitas kritiseerijatel mõelda reisi esimeste ilusate päevade peale, kiitis meeskonna tegutsemist ja lubas esimesel võimalusel jälle lõbureisile minna.

See sündmus viis mõtted eesti põgenike vaevaliste merereiside peale, kellel polnud mingeid mugavusi ei 1944. a kodumaalt lahkumisel primitiivsetel paatidel üle tormise Läänemere ega ka edasistel reisidel uutele asukohamaadele. Kuid eesti põgenikud olid karastatud, nad ei nurisenud, võib-olla ei märganudki ebamugavusi, neid tiivustas eesmärk jõuda koos oma peredega või ka üksinda ohutusse paika. Ränkadest oludest hoolimata olid nad optimistlikud ja lootusrikkad.

Kui mugavad bussid toimetasid Carnival Triumphi reisijad sadamast hotellidesse, kus neile serveeriti sooja toitu ja pakuti muid mugavusi, polnud Eesti põgenikel selliseid luksusi ees ootamas. Kui lõbureisijatele makstakse nende „kannatuste” eest kompensatsiooni, tagastatakse sõiduraha ja pakutakse muidki eeliseid, pidid eesti pagulased ise omadega hakkama saama. Ometi olid nad rahul ja õnnelikud, olles pääsenud punavõimu eest, paljud neist ka merehädast.

Ülaltoodust ilmneb kaks erinevat ellusuhtumist – optimistlik ja pessimistlik, mille vastasseisu illustreeritakse sageli küsimusega „Kas klaas on pool tühi või pool täis?” Optimist ütleb: „Pool täis”, pessimist aga: „Pool tühi”.

Filosoofilise optimismi esindaja ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz soovitab aluseks võtta positiivse ellusuhtumise ja silmas pidada pooleldi täidetud klaasi. Tuntud õpetlase soovitust tasub järgida, sest optimistlik ellusuhtumine pole kasulik mitte ainult inimesele endale, vaid mõjub julgustavalt kõigile, kes temaga suhtlevad. See hoiab meid ka vormis, aitab säilitada hea enesetunde ja töövõime.

Kuidas kindlaks teha, kas oled optimist või mitte? Keegi on pakkunud selleks niisuguse küsimustiku:
1. Kas uus päev tekitab sinus põnevust?
2. Kas saad ootamatute probleemidega hästi hakkama?
3. Kas naerad päevas vähemalt korra?
4. Kas oled viimase nädala jooksul sõbra tuju parandada püüdnud?
5. Kas usud, et vigadest saab õppida?
6. Kas suudad hoiduda põhjusetust nurisemisest ja teiste kritiseerimisest?
Kui vastasid kõigile või enamusele nendest küsimustest jaatavalt, oled sa tõeline optimist ja särad päikesena ka vihmasel päeval.

Elle Puusaag

Read more