Õpetaja Valdeko Kangrole omaselt tõusis ka tema kõnetooli ja kutsus kuulajaid mõtlema, kas kõikidele on Issand Jeesus omaks saanud, kas kõikidel on kindlus Issanda igavesse riiki pääsemisest ja kui keegi kahtleks, siis kinnitas juubilar: „täna on soodne aeg, just täna on pääste päev.” Juubilar andis kogudusele Jumala õnnistavad sõnad edasi ning armastava muigega kutsus kõiki osalema piiblitundides.
Jumalateenistusele järgnes suurepärane juubelilõuna, mille peakokaks oli Kristian Kõiva.
EESTIS ILMUV VAIMULIK AJAKIRI PÜHENDATI ÕPETAJA VALDEKO KANGROLE
RISTI VÕIT, Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu augustikuu väljaanne, oli pühendatud abipraost emeeritus, magister ja maestro Valdeko Kangrole 100. sünnipäeva puhul.
Ajakirjas on esitatud juubilari akadeemilisi töid ja jutlusi ning toodud näiteid juubilari sügavast isamaa-armastusest.
Ära on toodud piiskop Karl Raudsepa kokkuvõtlik kirjutis pealkirjaga „Kahe talendi kavaler”, mis ilmus „Eesti Kirik” nr. 4 1991. Ta kirjutab Valdeko Kangro 75. sünnipäeva puhul, et „sellel ametikandjal on pastori amet ja diplomeeritud muusikuna koorijuhi ja solisti ametid. Ta ise on tagasihoidlik inimene ja sellepärast nimetan ta andeid Piibli epiteediga. /…/ Ta sündis Tartus musikaalses perekonnas, kus juba noorukina ta oma õe ja vennaga harrastas kammermuusikat. Valdeko mängis viiulit, vend tšellot ja õde saatis klaveril. Õppimisvõimalused pärast Treffneri gümnaasiumi lõpetamist olid tingitud muutlikest oludest. Ta õppis muusikat Tartu Tartu kõrgemas muusikakoolis, siis Tallinna Konservatooriumi viiuliklassis, mille lõpetas 1944. a. Tegeles riigi ringhäälingus ja asus siis õppima usuteadust. Rootsi põgenedes sai ta seal stipendiumi usuteaduse õppimiseks Andover-Newton Instituudis Ameerika Ühendriikides, mille edukalt lõpetas. Teenis vaimulikuna eestlasi Vancouveris ja Torontos, kuni asus E.E.L.K. Connecticuti kogudust teenima 1971. Siis kogudus koosnes mitmest eestlaste grupist, elunedes erinevates linnades. Väsimatult reisis ta linnast linna, et jumalasulasena kaaseestlasi teenida.
Oma muusikaandega on ta olnud New Yorgi Mees- ja naiskoori ja Connecticuti segakoori juhatajaks. Sageli oli ta ise viiulisolist või klaverisaatja. Ta ei oska kunagi öelda „ei”. Mõlemad Jumala antud talendid tiivustavad teda aina tööks. Ta on oma koguduses ja praostkonnas väga armastatud juht. /…/ V. Kangro jutlused on sisukad, köitvad ja värsked, tabavate võrdlustega. Veel paremad on ta piibliseletused, mis nõuavad häid teadmisi ja haaravat esitamisoskust. Rõõm on teda kuulata sõnas ja muusikas. Siiralt teenib ta mõlema talendiga Issandat.”
Airi Vaga
