Teise maailmasõja ajal põgenes läände umbes 80 000 Eesti inimest. Neist ja nende järeltulijatest said väliseestlased. Mitte päris omad ja mitte päris võõrad. Väliseestlased võiksid olla kodueestlastele huvitav piiripealne kogukond, andes ainulaadse võimaluse mõtteid mõlgutada nii Eesti kui ka eestlaste koha üle üleilmastuvas maailmas.
David Ilmar Lepasaar Beecher tutvustab väliseestlase elu kahe kultuuri ja keele vahel ning seletab, kuidas see on kujundanud tema maailmapilti ning suunanud õppe- ja teadustööd ajaloolasena. Kodu ja pagulus on mõisted, mis on talle saanud hästi oluliseks. Nüüd püüab ta selle kaudu kokku võtta kogu maailma ajaloo oma loengukursusel nii California ülikoolis Berkeleys kui ka Tartu Ülikoolis. Isiklik kogemus on aidanud tal märgata meie elus ja kujutlustes n-ö väikseid kohti, mida me armastame üle kõige ja mis suunavad mingil määral igat meie sammu.
