Menopausile järgneb POSTMENOPAUS ehk menopausile järgnevad eluaastad. Menopaus tekib keskmiselt 51-aastaselt, kuid võib esile tulla 41-65-aastasele naisele.
Premenopausi ajal munasarjade munaraku tootmine ei ole enam korrapärane ning selle tõttu langeb ÖSTROGEENI ja PROGESTEROONI hormoonide tase. See omakorda tekitab FOLLIIKULEID STIMULEERIVA HORMOONI (FSH) kõrgendatud eritamist („secretion“) ajuripatsist („pituitary gland“). Kõrge FSHi tasemega võivad kaasneda kuumad hood, higistamine ja nende sümptomitega ühendatud magamatus, ärevus, meeleolu halvenemine ja raskused keskendumisega.
Östrogeeni langusega tõuseb kolesterool ning selle tagajärg võib olla südame isheemia ja ajuinsuldi oht.
Östrogeeni puudus toob endaga kaasa mitmeid sümptomeid: tupe (vagiina) ja kusetoru kuivus (sellega võib põie kontroll väheneda), juuste hõrenemine, nahakuivus ning rinnanäärmete asendumine rasvaga. Östrogeeni langusega tõuseb kolesterool ning selle tagajärg võib olla südame isheemia ja ajuinsuldi oht.
Osteoporoosi riisiko tõuseb madala östrogeeni tõttu samuti.
Kui mõnel naisel võib olla raske aktsepteerida menopausiga kaasnevaid signaale, et ta vananeb, siis paljud naised on peaaegu et õnnelikud, et nad ei pea enam menstruatsiooniga ega rasestumise murega arvestama.
Kuna menopausi sümptomid on tekitatud peamiselt östrogeeni puudusest, siis tundub loogiline, et hormooni asendamine peaks olema tõhus viis sümptomite leevendamiseks. Ja nii ongi. Östrogeeni on võimalik tabletiga või naha kaudu (transdermaalselt) hormooniplaastriga saada. Sellega ravitakse suurt osa sümptomitest. Tupe ja kusetoru probleeme on võimalik ravida lokaalselt toimivate preparaatidega (geeli, lahustava tableti või hormooni sisaldava rõngaga), millega hormoon ei imbu vereringesse.
Kuna hormoonid võivad rindu mõjutada, siis on soovitav lasta korrapäraselt mammogramme teha.
Östrogeeni tuleb kasutada koos progesterooniga selleks, et vältida emakavähi tekkimist. Kuna hormoonid võivad rindu mõjutada, siis on soovitav lasta korrapäraselt mammogramme teha.
Kuumahooge on võimalik leevendada ilma hormoonaalset ravi kasutamata. Mõned antidepressandid (n. venlafaksiin) ja närvirohud (n. gabapentiin) võivad selleks tõhusad olla. Taimsete östrogeenide (n. sojaoa produktid) kasulikkus ja võimalikud kahjud ei ole siiani kindlaks tehtud.
KES EI TOHIKS HORMOONE KASUTADA?
- naised, kellel on või on olnud rinnavähk
- naised, kellel on emakavähk või selle riisiko (juhul, kui emakavähk on täielikult ravitud, võiks kaaluda hormooni võtmist)
- naised, kellel on veretromboosi oht
- naised, kellel on maksahaigus
KOKKUVÕTE
Naised, kes kannatavad üleminekuajal ja postmenopausi ajal hormooni puuduse sümptomite all, peaksid oma arstiga konsulteerima selleks, et kindlaks teha, kas nende jaoks on hormonaalne või mõni muu ravi sobiv, soovitatav ja turvaline.
