Selle taustal ei ole sugugi ime, et Donald Trump valiti taas USA presidendiks. Üllatav vaid selles oli fakt, et ta kogus nii palju toetust. Veel enne valimiste sulgemist, häälte lugemist arvati, et valimisvõitlus on tasavägine. Hääli loetakse neid ridu kirjutades veelgi, aga mis on kindel, et võit on vabariiklastel. Ka senat on nüüd nende valduses.
Donald Trump suutis rahulolematust rakendada edukas kampaanias. Ent kas ta suudab oma lubadusi täita, on küsitav. USA ei domineeri enam majanduslikus maailmas. Populistina oskas ta väita, et suudab peatada vohava inflatsiooni. Mis aga on globaalseks mureks, hindade tõus on kõikjal mõjutanud ostuvõimet.
Loogiliselt kannataks kõige rohkem Euroopa, kus on jubagi riigivõlgade mure. Mitmes sealses riigis ületab riigivõlg 90% sisemajanduse kogutoodangust.
Majanduslikud otsused on igapäevases määravad. Muresid tekitas vaieldatavalt ennetatav pandeemia. Ei osatud siis sellele vastata. Trump reageeris tänavu ootuspäraselt. Ta on lubanud asetada igale importkaubale kümneprotsendise tariifi. Tariifidel aga on pärssiv mõju globaalselt. Seda eriti arvestades Trumpi ähvardust Hiina kaupadele asetada märksa suurem, koguni 60%-ne tollilõiv. Ent Hiina on maailma suurim kaubaeksportija. Hädaohuks on, et Peking võib lõigatud hindadega kaupa mujale suunata, komme, mida tuntakse, ka eesti keelde jõudnuna, kui dumpingut. Loogiliselt kannataks kõige rohkem Euroopa, kus on jubagi riigivõlgade mure. Mitmes sealses riigis ületab riigivõlg 90% sisemajanduse kogutoodangust.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
