Eesti arhivaarid Peeter Väljas ja Tõnis Türna: „On ülitähtis, et dokumendid arhiividesse jõuavad“

Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus, asudes mitmes linnas – Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiivis on hoiul umbes 10 miljonit säilikut. Kogutakse ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet ja pakutakse kogude laia kasutusvõimalust. Kogusid hoitakse heades säilitustingimustes ning pidevalt võetakse vastu uut materjali.

Ülevaadet rahvusarhiivi kogudest pakub arhiivi infosüsteem AIS (https://ais.ra.ee/). Igaüks saab teha otsinguid teda huvitavate materjalide kohta. Palju dokumente on digiteeritud (4%, mis on arhivaaride sõnul suur hulk ja mille poolest ollakse maailmas üsna esirinnas); selle vaatamiseks tuleb teha omale tasuta konto.

Kõige populaarsemad on kirikuraamatud, kus on aastasadade jooksul registreeritud sünnid-surmad jm. olulised perekonnasündmused, olles asendamatuks allikaks perekonnakroonikate koostamisel ja sugupuude uurimisel. Meie vestluse eelneval õhtul pidasid Peeter Väljas ja Tõnis Türna Tartu College’i saalis loengu, kus selgus, et nii mõnedki kuulajad on oma sugupuud juba nende kogude kaudu uurinud.

Rahvusarhiivi on jõudnud ka märkimisväärsel hulgal Välis-Eesti dokumente. Juba 10 aastat on kestnud koostöö VEMUga: igal aastal käivad mitmed arhivaarid Torontos abiks kogusid korrastamas ja kirjeldamas, mis on huvitavaks vahelduseks teha oma igapäevatööd teises keskkonnas. Nii said ka Peeter ja Tõnis, kes töötavad Eestis küll samas asutuses, kuid vastavalt Tallinnas ja Tartus, kokku Torontos. Peeter töötab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) koguga, Tõnis aga kahe isiku arhiividega – Laine Pant ja Edgar Marten, kes olid mõlemad väga lugupeetud Kanada eestlased, elanud kõrge vanuseni. Edgar Marteni arhiiv hõlmab muuhulgas mahukat aastakümnete pikkust Toronto Eesti täienduskoolide ajalugu, mille kirjutamisega ta tegeles. Laine Panti laiaulatusliku kirjavahetuse seast tuli näiteks välja haruldasi dokumente – näiteks tema ema 1941.a. küüditamisvagunist välja visatud kirjad.