„Mida streikivad arstid ikkagi tahavad?” küsitakse Õhtulehe 2. okt juhtkirjas. Nad tahavad muidugi kõrgemat palka, kuid lehe hinnangul peaksid arstid täpsustama oma sõnumit ja esitama mingi positiivse programmi. Eesti Päevalehe sama kuupäeva juhtkirjas antakse teada, et arstid ja tervishoiutöötajad nõuavad rohkem kui 50%-ni ulatuvaid palgatõuse järgneva kahe aasta jooksul. Eelmisel reedel pakkus Eesti Haiglate Liit tervishoiutöötajatele 6,6%-list palgatõusu, mis meditsiinitöötajaid mõistagi ei rahulda.
Arvude keel
Tervise Arengu Instituudi viimaste kättesaadavate andmete kohaselt (märts 2011) oli täisajaga töötavate arstide keskmine kuupalk 1704 eurot, õdedel 867 ja hooldajatel 488 eurot. Kuid on ka teistsuguseid andmeid. Maksu- ja tolliameti koostatud tervishoiutöötajate sissetulekute ülevaatest selgub näiteks, et tänavu 8 kuu arvestuses oli arstide keskmine kuutasu 1969 eurot. Teisipäevane Postimees kirjutas aga, et Eestis oli mullu 212 arsti, kelle kuuteenistus algas 7500 eurost, 157 arsti, kelle kuuteenistus jäi vahemikku 6500–7500 eurot, ning 429 arsti, kelle kuine tulu oli vahemikus 4500–5500 eurot. Arvatavasti on siin tegemist tipp-spetsialistidega.
Eesti arstid saavad tunnipalka. Streigi aluseks oleva kollektiivlepingu projektis seisab, et 2013. a algusest on arstide minimaalne tunnipalk €10, õdedel €6,6 ja hooldustöötajatel 3,5 eurot. Et saada 1700 eurot, tuleb kuus töötada 237 tundi. Nii on siis arst sunnitud oma keskmise palga jaoks tegema 10-tunniseid tööpäevi ja töötama lisaks nädalavahetustel. Kui arstid töötaksid normaalse koormusega, oleks nende keskmine kuupalk vaid 1200 eurot. Tervishoiu asekantsler Ivi Normet, kes ise teenis mullu 2435,6 eurot kuus, manitses med.töötajaid rahul olema oma palgaga, öeldes, et selle summa üle oleks igal töötul hea meel (!).
Kui meditsiinitöötajate palku tõsta, siis kust leida selleks raha? Praegu tuleb see haigekassast, kuhu laekub maksumaksjatelt, õigemini tööandjatelt, sotsiaalmaksuraha. See loob justkui illusiooni „tasuta” arstiabist. Tervishoiutöötajate 17. septembri pressiteates leitakse, et Eesti meditsiini rahastamine tuleks ümber korraldada.
Eesti arstid vaatavad patsiente läbi kahel viisil – kas haigekassa järjekorras või eraviisiliselt. Nii näib, et Kanadas kõne all olev kahetasandiline tervishoiusüsteem on Eestis juba käivitunud. Aga probleemiks on see, et kui haigekassa järjekorras tuleb arsti juurde pääsu oodata vahel mitu kuud, siis erajärjekorras maksimaalselt paar nädalat.
Meditsiinitöötajate exodus välismaale
Mu noor sugulane, kes hiljuti lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja valdab vabalt soome keelt, leidis tööd põhjanaabrite juures, kus ta teenib mitu korda kõrgemat palka kui Eestis. Midagi on tõesti paigast ära, sest riik kulutab ju tohtrite koolitamisele suuri summasid, aga need, kel vähegi hakkamist, võimalust ja soovi, lahkuvad Eestist parematele marjamaadele. On võimalik, et mõned neist pöörduvad kodumaale kunagi tagasi, aga paljud jäävadki välismaale, mis tähendab, et nende koolitusraha on tuulde lennanud.
Kolumnist Mihkel Mutt kirjutab, et kui arstidega palga suhtes kokkuleppele ei saa ja nad Eestist muudkui lahkuvad, tuleb inimestel hakata lihtsalt tervislikumalt elama (PM, 01.10). „Kuigi 20% palgalisa tunduks enamikule röögatu kingitus, ent arstide palgad oleksid ka pärast sellist tõusu Skandinaavia omadest mitu korda väiksemad. Ja oleksid seda ka järgmise sama suure palgatõusu korral ning ka ülejärgmise puhul,” kirjutab Mutt. Ta polemiseerib selle üle, kas Eesti ei võiks tuua arste sisse nendest riikidest, kelle ees tal on kolmekordne edumaa, kuid lisab, et Eesti on õnnetus olukorras: omades küll lääne ambitsioone ja harjumusi, ollakse palga poolest lääne- ja arenguriikide vahepeal.
Süsteem peab muutuma
Eesti Patsientide Esindusühing (EPEÜ) ennustab, et juhul, kui meditsiinisüsteem ei muutu, kukub see varem või hiljem kokku. Äsja Eestist Torontosse naasnud eestlannast arst kinnitab, et Eesti tervishoiusüsteem pole senisel kujul enam jätkusuutlik.
Samas tõdetakse, et arstide streik halvendab patsientide olukorda veelgi – järjekorrad pikenevad, operatsioonid lükkuvad edasi. EPEÜ avalduses juhitakse tähelepanu ka meditsiinitöötajate halbadele töötingimustele. Millegi pärast ei taheta kasutusele võtta ka Haigekassa reservfondi, mis oli mõeldud just selliste aegade tarvis, nagu praegu Eesti meditsiinis on kätte jõudnud. Õhtulehe juhtkirjas leitakse, et käimasolev streik viitab Eesti tervishoiu põdurusele, mis vajab ravi (01.10.).
Loodetavasti leitakse käesoleva streigi lahendusena siiski mingi kompromiss, pannakse praegusele olukorrale diagnoos ja määratakse ka ravi, sest patsiendid on ju mures. Nemad tahaksid, et osapooled jõuaksid võimalikult kiiresti kokkuleppele. Ent muidugi on õige järgida Mihkel Muti soovitust – harrastada tervislikke eluviise, siis ei taba haigused inimest nii kergesti. Sotsiaalminister Henno Pevkur on esmaspäevaks kokku kutsunud asjaosaliste poolte nõupidamise, loodetavasti jõutakse seal mingite kokkulepeteni, mis heidavad pisutki valgust tunneli otsa.
Elle Puusaag
