Narva joa orgu on viimase paari aasta jooksul valminud imeliselt kujundatud puhkeala paviljonihoone ja liivarannaga, mis jääb fotost vasakule. Seal toimus reede õhtul laagri avamine, kuhu jõuti tõrvikute rongkäiguga mööda uuendatud jõepromenaadi. (On kevad – saagu valgus!) Paviljoni taga kõrgendikul linnuste tasandil oli tol õhtul roosa loonjangutaeva taustal selgesti välja joonistatud Rootsi lõvi mälestusmärk, mis 2000. aastal taastati. (Originaali avasid 1936. a. Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte, mäletamaks Põhjasõda Narva lahingut ning see asus varem lahinguväljal linna lääneosas.) Fotolt otse vasakule, nõlvapealsele, jäävad ka Narva Aleksandri Suurkiriku taastatud tornikuplid. Promenaad, mis on õhtul kaunilt valgustatud, kulgeb mööda kallast vasakult paistva Hermanni kindluse ja hiljuti renoveeritud piiriületussilla alt, mille Eesti poolel on uus piirikontrolli terminal ning sillal autotee kõrval kulgev eraldatud ja kaetud jalakäijate rada.
Narva Hermanni linnuse rajasid taanlased ning selle vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast. Selle vastas, paremal olev Jaanilinna (Ivangorodi) linnuse nimi pärineb Moskva suurvürstilt Ivan III-lt, kes alustas 1492. aastal Liivi Ordu Narva Hermanni linnuse vastu oma linnuse rajamist. Jaanuaris 1919 läks Jaanilinn Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult 1920. a. allkirjastatud Tartu rahulepinguga. Nõukogude võimud eraldasid Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast 1945. a. ning ta kuulub tänaseni Venemaa Leningradi oblasti koosseisu. Siin Narva jõesängis kulgev Euroopa Liidu idapoolne piir ei ole siiski kõige idapoolseim; see asub Soomes Virmajärvis. Foto keskel, kahe linnuse vahelt paistab ka Narva üks väheste säilinud pärlite, tema barokkstiilis raekoja, torn.
Riina Kindlam, Tallinn
