Luuletusi kuulates sai naerda nii, et pisar silmas. Selle pisara taga on muidugi ka armas nostalgiatorge, mis tekib kuuldes vanaema sarnast juttu… Hiidlased räägivad, et need luuletused peavad olema kirjutatud Hiiumaal, kõik ju klapib niivõrd. Eks natuke on pandud klappima ka, selles mõttes, et näiteks kus Laaksonen kirjutas salmiakki (soolalagritsa) nautimisest, Kokla pani tuulehaug; kui üks kirjeldab Häme, siis teine Muhu meest. (Hiiu naised pidavat rääkima, et pörsad ja mehed tuuakse Muhumaalt…..!) See on kohandamine ning on toimunud ka edalasoome murdeluuletuste võrundamisel (Jan Rahman) ja lätindamisel (Vidzeme murdesse, Guntars Godiņš). Äkki see armastus, igatsus, absurdimaik, huumor ja vahel „hapu“ nukrus, mis õhkub neist ridadest, sobibki vaid teise murdekeelde?
„LEHM JA KASK“. Ma taha olla lehm kase all. Ma'p taha edugas olla. Ma'p taha arvudid öppida. Ma'p taha psühhuloogi juure minna. Ma'p taha seda kirja posti viia. Ma'p taha töötukassase helista. Ma'p taha mäleta ühtegid pin-koodi. Las ma ole lehm kase all. Viige mo väsin nahk kambri pärandale, ahju ede.
Lisaks kõigele muule oli see üks paljudest sillakestest, mis hetkel ühendab meid Soomega nende suure 100. sünnipäeva eel 6. detsembril. Ühendavaid üritusi on palju, Vikerraadios (vikeraadio.err.ee) palju soometeemalisi saateid ning ka ETVs (etv.err.ee) eeloleval nädalal rohkelt osteülekandeid tähistamistest ja ka filme Soomest. Jälgige kauge kiikri, s.t. võrgu- (põrgu?) masinate kaudu.
Riina Kindlam, Tallinn