EESTI HETKED – Murre murrab naerukonti

Must lagi muidugi ei sobi Heli Laaksoneni (või Laaksose, nagu soome nimesid käänata tohib) pea kohale. Temale sobiksid naljakate loomakujudega pilved ja kõrgel lõõritav lõoke, kuid siiski, just sellist nime ja värvi kannab tolle saali lagi. (Juhan Liiv – Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka...) Seegi tuntud, traagiline luule sobiks murdesse, sest on sündinud murdele paslikult maast madalast ehedatest tunnetest ja oludest.

Keegi ei vaadanud nagunii lakke. Kõikide silmad imetlesid Heli samu, aga säravamaid vastuvaatavaid ja ka tema teatraalset rõivastust: kootud kerakestest pärg, soome luikedega kaunistatud kleit ja eesti pääsukestega maalitud saapad. Rinnas päikeserõngas, mis ennevanasti liikus lumel – on ju tuttav... see on „vanaaegse“ suusakepi alumine ots! (P.S. Lugege sõna suusakepp tagurpidi.)

Heli Laaksonen on fenomen. Tema luulekogusid, mida on kokku viis, on müüdud Soomes enam kui 200 000 eksemplari ehk võib öelda, et tal on õnnestunud tuua murde rahva kirjanduslikku peavoolu. Ka mul oli hea meel tõdeda raamatut „Ole ise“ lapates, et sellest ei ole raske aru saada! (Lõpus on ka sönade seletus.) Veelgi kergem on kõigest kinni haarata, kui luuletusi loeb ette päris hiidlane, nagu seda tegi esitlusel hiidlasest näitleja Margus Tabor ja raamatu tõlkija ehk HIIUNDAJA, Pühalepa kandi keele rääkija Järvi Kokla, kelle teeneks on muuseas ka värske „Hiiu keele raamand“ (2016). Teadmiseks, et 2015. a. ilmus ka Hiiu sõnaraamat, mille autoriks samuti Kokla – Paul ning et just eesti rohkete-uhkete murdekeelte aabitsate eeskujul ilmus 2013. a. Heli Laaksose edelasoome murde „Aapine“ lastele.