Need tervikuna hõlmaksid elujõu veidi abstraktset, kuid siiski igaühele lähedast rahva elujõu mõistet.
Selle kirjutas tähtsaks kolmveerand sajandit tagasi eksiilis elav Oskar Loorits raamatus „Eestluse elujõud“. Tema sõnul „eesti emade hingelaadis ja koduarmastuses on kõige suurem tagatis eestluse elujõule: nii vitaalseid ja nii kõrge vaimse tasemega naisi ei oma kuigi paljud rahvad maailmas“. Kas see enam täna ei kehti?
Mis on meelsuses ajaga muutunud? Teise maailmasõja algul püsis sündimus Eestis enam-vähem varasemal tasemel – 18,5; 18,4; 19,5; 19,2 sündi aastas ja kukkus alles kolmandal sõja aastal 1943 umbes neljandiku võrra: 16,0; 15,2; 15,0. Niisiis praegune sündide vähenemine ületab kaugelt sõja-aastad, kuigi sõda on meist kaugel ja rahvaarv on kolmandiku võrra omaaegsest suurem.
Elussündide koguarv oli aastal 1990 Eestis 22,3 tuhat sündi aastas ja 2022 peaaegu kaks korda vähem – vaid 11,6 tuhat. See olukord määrabki täna ja tulevikus koolide, kaupluste, apteekide jt asutuste sulgemise. Head seene- ja marjametsadki jäävad unarusse, sest tänane metsarahvas pelgab metsa minna. Muutunud on rahva meelsus, mida on väga raske tagasi pöörata. Kongress seda siiski taotleb. Mõttetalgutel võib sattuda seni nähtamatutele lahendustele.
Arutelu viljakuse huvides tuleks teemaseminaridel kinni pidada nõuannetest, mis pärinevad Ülo Vooglaiu raamatust „Elanikust kodanikuks“ (2019). Argumendid ja seisukohad tuleks lühidalt, täpselt ja selgelt sõnastada. Kirjeldada valdkonna olukorda staatikas ja dünaamikas, silmas pidades:
* Esiteks oleks otstarbekas igas käsituses avastada ja sõnastada, mis on hästi ja kuidas seda head hoida.
* Teiseks tuleb avastada ja sõnastada, mis on halvasti. Võimalik on võtta meetmeid ebarahuldava olukorra mõjutamiseks lisades puuduvaid tegureid ja tugevdades nõrku tegureid.
* Kolmandaks tuleb avastada, mis puudub, aga peaks olema. See tuleb lisada.
* Neljandaks tuleb avastada, mis on, aga ei tohiks olla. Üleliigsest tuleb vabaneda.
Teemaseminaride käimatõmbajad on osaliselt leitud. Algul on nende ümber vaid paar isikut, kes leiavad mõttekaaslasi erinevatest ühendustest. Optimaalseks arvuks on 10-15 isikut, kes meili teel või kuidagi teisiti üksteisega suhtlevad. Tuleb vältida piire seminaride vahel. Suheldakse teiste seminaridega, ka poolküpset materjali saates.
Kui täituvad ootused ja õnnestub seminare käivitada, siis juba algusest peale tuleks arvestada sellega, et nende töö ei lõpe Kongressiga. Aastal 1999 hoiatas selle eest unustamatu Arvo-Eerik Naelapea: „Ei tohiks olla, et peale Kongressi toimub „potsti“.” Ometi nii juhtus varsti peale 1999.a. kongressi, sest MTÜ „Eesti Elujõud“ püüdis tegutseda ilma teemaseminaride toeta ja tolleaegse rahvastikuministri tugi puudus nagunii. Juba tol ajal oli poliitikuid, kes sündimuse suurendamist ei käsitlenud riiklikult olulise ülesandena, kes lootsid, et asjad paranevad iseenesest. Seda ei juhtunud ja seepärast ongi vaja Kongressi kui rahvaalgatust koos noorte inimeste kaasamisega.
Jaak Uibu, jaak.uibu@mail.ee
(Vt ka varasemad infokirjad EE # 38, 22.09.2023 ja EE # 41, 13.10.2023)
Jaak Uibu, Ph.D, Toompea Haridusseminari asutajaliige
