Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) programmist rääkis Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang. Eesti keelt on välisülikoolildes õpetatud juba üle saja aasta, tänapäeval saab seda õppida umbes 30 kõrgkoolis, see arv muutub pidevalt. EKKAV programmi alusel on toetatud eesti keele ja kultuuri õpet alates 2005. aastast. Praegune programm on koostatud aastateks 2011—2017, tegevusi rahastab haridus- ja teadusministeerium, programmi haldab 2006.-2016. aastani Eesti Instituut.
Konverentsi teistestki sõnavõttudest jäi kõlama eesti keele välisõppe olulisus. Lisaks ülikoolidele õpetatakse eesti keelt ka paljudes täienduskoolides ja lasteringides, tegutsevad huviklubid ja kultuuriseltsid. On tore, et väike Eesti kannab hoolt välismaal elavate rahvuskaaslaste keele ja kultuuri säilimise eest ning tegutseb aktiivselt ka selle tutvustamisel mitte-eestlastele. Tulemas on Eesti Vabariik 100 pidustused ning mitme aasta jooksul on kavas korraldada sadu üritusi üle kogu maailma. Eesti on väike ning vahel on eestlased hirmul, kas me ikka tuleme kõigi ülesannetega toime ning paistame suuremate rahvaste hulgas piisavalt silma. Välisminister Marina Kaljurand rääkis konverentsil Eesti rollist maailmas, samal teemal kõnelnud Taani suursaadik Eestis Søren Kelstrup pidas oma ettekande sulaselges eesti keeles. Seejärel arutlesid samal teemal välispoliitika ja diplomaatia eksperdid.
Konverentsil räägiti ka keeleõppest mitmes võtmes, oma kogemusi jagasid lektorid, loomeinimesed ja kultuurikorraldajad. Ülikooli professori Martin Ehala sõnul pole meil midagi häbeneda – kuigi juba 150 aastat on räägitud eesti keele kohe-kohe väljasuremisest, on see vägagi elujõuline – vaatamata väikesele kõnelejaskonnale kuulub meie keel maailmas kõige arenenumate ja stabiilsemate kultuurkeelte hulka.
Konverentsi viimasel päeval sai osaleda kolmes teematoas – põhiväärtused ja identiteet, laste ja noorte keelekasutus välismaal ning eesti keele e-õpe. Ringauditooriumi fuajees sai osta eestikeelset õppe- ja erialakirjandust. Kohal oli Tartu Ülikooli televisioon ning kõik ettekanded on järelvaadatavad nende kodulehel.
Konverentsi peakorraldaja, eesti keele välisõppe ekspert Katrin Maiste (Eesti Instituut) loodab tulevikus suuremat üritusest osavõttu just väliseestlaste nooremalt põlvkonnalt. Ta julgustas noori uurima praktikavõimalusi Eestis. Eesti Instituudil on olnud välisülikoolidest praktikante, kes on suurepäraselt hakkama saanud. Heast keeleoskusest olulisem on tahe ja innukus.
Keeleõpetaja ja populaarsete õpikute autor Mall Pesti kiitis konverentsi osavõtjate sünergiat, mis annab palju positiivseid impulsse. Mall Pesti saab oma õpikute kohta pidevalt tagasisidet, tema “E nagu Eesti” on kasutusel üle 50 maailma riigis.
Kanadast oli kohal Toronto täienduskooli õpetaja Erika Kessa, kellele meeldis kogu programm väga. Tema sõnul sai ta konverentsilt palju uusi ideid ja mõtteid, oli tore kolleegidega vestelda ja kultuuriprogrammi nautida. Oleks veelgi toredam, kui järgmisel korral oleks Kanadast rohkem inimesi kohal – eesti keele õpetajatele välismaal on konverentsimajutus ja toitlustus tasuta.
Lea Kreinin
