Eestlaste tegevus Ghanas on üks näide Eesti praegusest arengukoostööst (development cooperation). Välispoliitiliselt on arenguabi andmine kohustus, mille Eesti on endale võtnud ÜRO (UN) ja Euroopa Liidu liikmena. Ametlikult hakkaski Eesti pakkuma abi teistele riikidele enne Euroopa Liidu liikmeks astumist. Enam-vähem üleöö sai Eesti abisaajast abiandjaks. Suurem osa Eesti arenguabist, mis moodustab hetkel u. 0,15% SKTst (GDP), läheb siiski endistele Nõukogude Liidu riikidele nagu Ukraina, Moldova, Gruusia ja erinevad Kesk-Aasia riigid, kellele jagatakse üleminekukogemusi. Eesti välisministeerium püüab jõudumööda tegeleda ka vähem arenenud riikidega Aafrikas ja Aasias. Laiem haare tuleb kasuks eriti praegu, kui Eesti taotleb ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme staatust aastaks 2020-2021 ja selleks on sõpru vaja ka kaugemalt.
Eesti tavainimestele on arengukoostöö saanud aastate jooksul harjumuspärasemaks. Eks leidub veel inimesi, kes arvavad, et Eesti on liiga vaene, et teisi abistada – aga iga aastaga on neid vähem. Inimesed reisivad palju ka eksootilisemates piirkondades ning tunnevad üha rohkem huvi selle vastu, mis maailmas toimub. Kui võrrelda Eesti situatsiooni mitte ainult Soomega, vaid ka vaesemate riikidega, on kerge aru saada, et isegi kui Eesti pole veel jõudnud viie rikkaima Euroopa riigi hulka, on ta siiski leidnud oma koha maailma jõukate klubis. Üha rohkem eestlasi on nõus ka annetama ja näiteks toetama arengumaade laste haridust oma rahakotist.
Kolmapäeval, 21. märtsil kell 18 vaatame Tartu College’is Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) dokumentaalfilmi „Eesti küla Ghanas“, mis tutvustab väikse Kongo küla probleeme ja eestlaste vastuseid külainimeste väljakutsetele. Kohapeal on võimalik tutvuda eestlaste poolt toetatud naiste sheavõi ja korvipunujate ühistu toodetega. Kongo küla korvipunujate korvide värve ja mudeleid on aidanud Euroopa ja Ameerika turu jaoks kujundada Eesti disainerid, kes on käinud vabatahtlikuna kohal naiste toodete kvaliteeti arendamas. Nüüdseks on küla paarist korvipunumisoskusega naisest saanud ühistu, milles on ligi 30 oskuslikku punujat. Sheavõi ühistu annab jälle tööd enam kui 300 kohalikule naisele. Rahaline sissetulek annab naistele mitte ainult ressursi paremini hoolitseda enda ja laste tervise ja hariduse eest, vaid ka parema positsiooni peres ja kogukonnas. Mondo moto ongi Onu-Volgi värsiaabitsa M-tähega luuletus, mille autoriks on Eesti multitalent Peeter Volkonski: „Maailm muutub, kui me teda puutume ja me ise muutume, kui maailm meisse puutub.“
Johanna Helin
MTÜ Mondo asutajaliige, kes kolis hiljuti abikaasa Andres Kasekampi ning laste Kaisa ja Joonaga Torontosse. Plaanis on siin rajada sotsiaalne ettevõte, mis turustab Ghana korve ja sheavõid.
