Samal päeval, kui Sotsis lõpuseremoonijat peeti ja iivanid-marusjad uhkelt rindu õieli ajasid, tuli eesti rahvas Torontu Eesti Majasse kokku oma isamaa sünnipäeva pidama. Meist muidugi minejaid pold ja tiiviist kah seda ei näidata, aga ega me peris ilma sellest sünnipäevapeost ei jäänd. Niikaua kui Ärman-poiss elab, on meil tähtsam inhvurmatsijoon karanteeritud.
Tuligi poiss otse aktuselt meile ja oli peris ähmis. Õikas juba ukse pealt, et kõike kultsemad medalid on eesti rahva päralt. Et Sotsis nisukesi ültse ei jagata. Kata siis manitses teist, et ootan'd, poiss, võta ikke palitu ära ja toeta ennast toolile, me tahaks kõike täpsemalt teada.
Võttiski poiss palitu, kindad ja talvemütsi, istus meie manu maha ja ütles, et tema süda on peris rahul nende otsa saand lümpjamängude pärast. Need mängud, kus kõik maailma rahvad kokku tulid, lõppesid ära, aga Eesti omad alles algavad. Suvel on Talinas uued teistmoodu lümpjamängud, kus kõik medalid tulevad meile. Meil on oma laululümpjaad, nisukest ei ole ühelgi teisel rahval. Teised rahvad võivad sinna kah kokku tulla ja paljud tulevadki, aga ainult vaatama ja imestama, kudamoodu üks tibatilluke rahvas kõigile suurtele silmad ette annab.
Me siis püütsime tema vaimustust ivake jahutada. Ütlesime, et kannatan'd raasuke selle laulupeoga, see alles tuleviku muusika. Sa tulid ju esiotsa siitsamast Proodvjuu uulitsast, kus aktust peeti. Kõnele, mida seal näha-kuulda oli, eks me siis pärast käi koos sinuga laulupeod kah läbi. Räägi, kas rahvast ikka oli vai jäivad kõik koju silmamunasi pidi tiivii külge.
Ärman vastas, et eks seda eesti rahvast jagub igale poole, tiivii ette ja Eesti Maja saali. Et see pole praega ültse tähtis. Tähtis on see, misuke vaim seal aktusel valitses. Et tema vahtis kõige suurema uviga neid mudilasi, kes püüne peal rahvarõivastes oma kaerajaanisi kargasid. Ja noori orgestrante, kes taktikepi all agaralt pillisi puhusid. Laulukooris olivad kah peris veiksed murumunad esimeses reas. Ei kuulandki, mis äält nad tegid, juba silmaga kaemine ajas kahamuse ihule.
No aga kuda kõnemees oli, tahtsin mina teada. See ju aktusel ikke nigu kõige tähtsam. Ärman tõmbas korraks inge ja lausus siis, et just see kõne oligi kõige uhkem. Ei see kõneleja istund kuskil esimeses reas, lill rinnas. Mängis orgestris, kõver piibumoodu pill musumokkade vahel. Aga siis äkki pani tüdruk pilli põrmandule maha, astus pulti ja andis oma õrna ääle ja ilusa eesti keelega nisukese matsaka, et aitas. Et virutas nigu kuumas saunas pehme kasevihaga, iga mats läks täpselt sinna, kuis kõige enam sügeleb. See tüdruk saab tervelt eesti rahvalt kõige kultsema medali.
No kui nii, siis pole meil äda kedagi. Ei eesti rahvas sure koos ühegi Karla ega Kataga.
Kargu Karla
