Pärast Eesti Instituudi välisõppe juhi Heidy Eskor-Kiviloo tervitussõnu sai sõna looduskirjanik ja maailmarändur Hendrik Relve, kes kõneles väga huvitavalt teemal ,,Eesti looduse erijooned maailma looduse taustal“. Hendrik on rännanud troopilistest maadest Arktikani ja nii on tekkinud tal enda ja välismaalastest loodussõprade kogemustele tuginedes omalaadne vaade Eestile. Ta tõi esile Eesti looduse eripärad, mida Eestis elades ei pruugi märgata ega eriliseks pidadagi.
Esimeseks eripäraks on astangud. Näiteks 470 miljonit aastat vana Põhja-Eesti pank on vanim lubjakiviastang Läänemere aladel. Võrreldes Põhja-Saksamaal Rügeni saarel asuva 200 miljoni aastase astanguga, on Põhja-Eesti pank kaks korda vanem ja eriliseks teeb selle see, et lubjakivi kihid on siin säilinud algupärases järjestuses. Teine samasugune on sama vana Kanadas Niagara jõe kallaste klint, mis aga asub sisemaal, Põhja-Eesti pank on mere ääres. Niagara juga on palju kõrgem kui Jägala juga, aga olemuselt on nad sarnased hobuserauakujulised ja mõlemad langevad paeastangult alla. Ladestuste kihtidest leitavatelt fossiilidelt saavad geoloogid infot, fossiilide kihid on nagu ajalookroonika leheküljed, mida on huvitav lugeda.
Teise Eesti looduse eripärana tõi Hendrik välja alvarid ehk loopealsed, millel on alla 30 cm mulda ja kus kasvavad haruldased taimeliigid. Selliseid loopealseid on säilinud vaid Eestis ja Rootsis. Maailma suurim on Suur Alvar Rootsis Ölandi saarel, meil on Saaremaal Kaugatuma loopealne. Loopealne on haruldane kasvupaik taimedele, näiteks kasvab seal muulukas, mis on palju magusam kui metsmaasikas. Vanad eestlased hakkasid loopealsetel põlispõldu harima, sest muld oli seal viljakas ja puid ei olnud. Sinna tehti paekivist aiad ja hooned, mille vahel sõid lambad. Loopealsetel on leitud ka kõige vanemaid kalmistuid, kus paekivist kirstud. Nii et võime öelda, et meie esivanemate kirstud olid meie praegusest rahvuskivist – paekivist.
Erilised on ka rändrahnud, nt Vana-Jüri kivi Käsmus. Eesti on kõige rändrahnude rikkam maa Euroopas, 80 suurimat rändrahnu sajast asuvad Eestis. Suurim on Muuksi kabelikivi, mille ümbermõõt on 58 m. Kõrgeim aga on 7,8 m kõrgune rändrahn Tammispeal, mahukaim ja Euroopa suurim on Lääne-Virumaal asuv Ehalkivi Letipeal. Ehalkivi on oma nime saanud sellest, et inimesed arvasid, et päike läks kivi taha looja. Rändrahnudel on rahvapärimuses suur osa, paljud neist olid ohvrikivideks.
Kui Põhja-Eestis on eripäraks paekivi, siis Lõuna-Eestis asuvad liivakivipaljandid ja -koopad. Suur Taevaskoda ja selles asuv Neitsikoobas on müstilise valgusepeegeldusega, mis muutub kogu aeg. USA-s on näiteks liivakivist Antiloobi pilukanjon Arizona osariigis, samuti Suur kanjon.
Viiendana tõi Hendrik välja meteoriidikraatrid, nt Kaali kraater Saaremaal, millel on täiuslik ümar kuju. President Lennart Meri oma raamatutes „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgem“ andis Kaalile tähendusi, mille üle mõtiskleda. See on üks Euroopa tähelepanuväärsemaid meteoriidikraatreid. Huvitav on ka Neugrundi madal Osmussaare lähedal Loode-Eestis, mille sügavus on pool kilomeetrit, läbimõõt 3,5 km. Meteoriidi kukkumise tagajärjel tekkisid erilised kivimisulamid – bretšad.
Eesti looduse kuuendaks eripäraks on meie kõrgeim tipp Suur-Munamägi (317 m), kust näeb kolme riiki: Lätit, Venemaad ja Eestit.
Eriline on ka Eesti elusloodus, nt parim linnupaik Euroopas. Eesti rannikult käib kevadel läbi üle 2 miljoni linnu. Eesti läänerannik on tõeline linnuparadiis, mida mujalt tulnud loodusesõbrad siiralt imetlevad.
Eesti puisniidud on Euroopa muinasmaastikuks, kuna need on säilinud muutumatuna tuhatkond aastat. 13. sajandil oli puisniite ka Saksamaal ja Prantsusmaal, tsivilisatsiooni ja linnade tekkega need kadusid. Puisniidud – see on looduse ja inimese harmooniline koostöö, nt Tõramaa puisniit Soomaa rahvuspargis. „Milline kaunis park!“ ütleks inglise härrasmees. Meile on see looduslik park. Samuti on Pärnumaal 80 hektaril laiuv Nedrema puisniit, mis on Euroopa suurim vaheldusrikas park. Siit võib leida orhideesid, nt kärbesõis. Laelatu puisniidu liigirikkus on haruldane maailmas, siin kasvab ühel ruutmeetril 76 erinevat taimeliiki.
Metsarohkus on Eesti looduse üheksas eripära. Eesti kuulub Euroopa viie metsarikkama riigi hulka. „Meie meel ja keel on metsast läbi põimunud“, ütles Hendrik.
Pühapuudeks olevad põlispuud Eesti metsades. Neid pühapuid on Euroopas säilinud kõige rohkem Eestis. Euroopa pühapuud on tavaliselt, aga erinevalt Eesti pühapuudest, seotud kristlusega, nt Allouville -Bellefosse’i tamm Prantsusmaal, mille sees elas munk. Eesti Tamme-Lauri tamme sees olevat pärimuse järgi elanud tulejumal Laurits. Tamme-Lauri tamm on ligi 700 aastat vana ja puu ümbermõõt on 8,7 meetrit. Suurim põlispuu Kindral Sherman asub USAs Sekvoia (Sequoia) rahvuspargis.
Eesti looduse eripäraks on ka sood ja rabad. Eesti on rabarikkuselt kolmas riik Euroopas ja Eestit võiks nimetada Eesti (V)Rabariik. Me rabad on säilinud samasugustena nagu 900 aastat tagasi. Rabas elavad taimed ja linnud, keda mujal ei ole, nt rabapüü, kes on jäänud Eestisse jääaja järel. Rabas kasvab näiteks haruldane huulhein. Lõuna-Ameerikas Tulemaa rahvuspargi lõunapoolses tipus nimetas giid sealset raba loodusimeks, sest teisi rabasid lõunapoolkeral ei leidu.
Neli aastaaega on nii suur eripära, et seda on raske mõista. Enamik maakera 8 miljardist elanikust peab loomulikuks vaid kahte aastaaega. Nad ei tea, mida tähendab lumi ja jää ning kõndida mere peal nagu Jeesus.
Kevadel on meil looduses pöörane energia, mis haarab kaasa. Kõik muutub väga kiiresti. Suvi on lühike, eestlane püüab seda täiega nautida. Troopika elanikele on täiesti arusaamatud eestlaste päikesereisid. Sügisel on värvide pidu. Talvel loodus puhkab.
Valgusrütmide kiik käib Eestis kõrgelt. Jaanipäeval anname valgusepeole tulega hoogu juurde. Valgusepidu kestab mitu nädalat. Teine äärmus on jõuluaeg. Jõuluvalgus, kui päike on jõuetu, vältab samuti nädalaid. Hämaraeg looduses tekitab meele hämaraaja. Õhk on paks krattidest ja kadunukeste hingedest.
Lõpetuseks sõnas Hendrik, et kõige raskem on märgata kõige tähtsamat, sest see on liiga suur ja asub liiga lähedal (kodumaa ja lähedased inimesed). Ta lõpetas esinemise kalambuuriga: „Kaugeim paik maailmas on oma koduõu – 39 940 km 638 m“. Hendrik Relve fantastiline esitlus Eestimaa erakordselt kaunist loodusest oli samas reis maailma ainulaadsetesse paikadesse.
Teine esineja oli eesti keele õpetaja Lea Maiberg, kes rääkis teemal „Võtteid tõhusaks õppimiseks“.
Lea ütles, et õpetab eesti keelt teise keelena põhimõttel: üks inimene, üks keel, st et ta räägib õpilastega vaid eesti keeles.
Õppimisel on oluline info mõistmine, materjali meeldejätmine ja seostamine, erinevad vormid teema käsitlemisel, kuulamine, vaatamine, läbitegemine, vahetund õppetunnis – muud tegevused. Lea tõi näiteid Tartu Hiiekooli õppematerjalidest. Oluline on õpitavat palju kordi korrata, et see aktiivsesse sõnavarasse kinnistuks.
Keele õppimisel on tähtis motivatsioon. Sisemise motivatsiooni korral soovib õpilane ise õppida ja saab õpitust paremini aru. Välimise motivatsiooni korral tunneb õpilane survet ning soovib tulemuse saavutada võimalikult vähese pingutusega.
Õppimine on efektiivne, kui see nõuab pingutust. Toreda näite tõi Lea Laulupesa laululaste lauluga „Tahan, ei taha!“, millega nt hea õpetada nii sõnavara kui grammatikat. Alati on vaja omandatut kontrollida, nt õppematerjali alguses lugeda, kuulata ja hiljem kontrollimiseks kirja panna. Samuti on oluline õppida fakte, et luua süsteemi, kuhu saab uusi teadmisi ja fakte lisada.
Viimase esinejana tutvustas Katariina Jaenes Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV) tegevusi. ÜENV loodi pärast 2019. a toimunud ESTO festivali. Asutajaliikmeteks olid Martin Tikk Eestist, Tuuli-Emily Liivat Soomest, Nora Sööt Rootsist ja Josh Gold Kanadast. ÜENV liikmed püüavad tõsta noorte osalust Eesti kogukondades üle maailma ja suurendada koostööd Eesti seltside vahel. Alates 2019. a on korraldatud virtuaalfoorumeid, kus on osalenud 250 noort 32 eri riigist, 2020. a postkaardivahetust, kus osales 150 noort 25 riigist. Mentorlusprogrammis alates 2023. a osales 10 paari, ÜENV meililistis on 300 noort. Tulevikuplaanides tahetakse teha koostööd Eesti riigi, Eesti noorte organisatsioonide ja seltsidega üle kogu maailma. Oodatakse oma ridadesse 16-35-aastaseid noori ja soovi korral võib kirjutada noored@globalestonian.com.
