*
Heino Ellerit kui heliloojat meenutati kontserdiga, kus kõlasid kõik kolm Elleri sümfooniat (dirigeeris Tõnu Kaljuste) ja kõigi Elleri sümfooniate partituuride väljaandmisega (teaduslik toimetaja Mart Humal). Lisaks jätkas Sten Lassmann kogu Elleri klaveriloomingu plaadistamist.
Suurepärase helilooja Heino Elleri tähendus eesti muusikaelus on aga tänu pedagoogitegevusele veelgi laiem. Tema juures on kompositsiooni õppinud ligi 60 eesti heliloojat! Elleri pedagoogilist fenomeni saab ainult imetleda – kui erineva muusikalise käekirjaga ta õpilased on! Suurte sümfoonikute Eduard Tubina, Kaljo Raidi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa ja Lepo Sumera kõrval kirjutasid Elleri õpilased ka levi- ja džässmuusikat (Uno Naissoo, Valter Ojakäär) ning isegi operetimuusikat (Boris Kõrver, Leo Normet). Elleri õpilaste sulest on ilmunud põnevat kammermuusikat (Eduard Oja, Hillar Kareva, Anatoli Garšnek, Roman Toi, Alo Põldmäe) ja mis kõige üllatavam – Elleri Peterburist omandatud tugev teoreetiline baas on mõjutanud ka meie muusikateadust. Elleri õpilased Karl Leichter, Leo Normet ja Leo Semlek hakkasid heliloomingu kõrval tegelema ka muusikateadusega.
Karl Leichter kirjutas oma kraaditöö Richard Wagneri loomingust ja Leo Normet analüüsis Jean Sibeliuse kõiki seitset sümfooniat. Mõlemad tundsid sügavuti eesti muusikat ja tegutsesid ka muusikakriitikutena. Samas pidasid nad loenguid Tallinna konservatooriumis ja juhendasid noorte muusikateadlaste diplomitöid. Leo Semlek oli kõrgelt hinnatud teooriaõppejõud, kelle teooriaõpikut kasutavad õppurid siiani.
Elleriaanide mõju eesti muusikaelule on raske üle hinnata. (Sõna „elleriaan” kuulsin ma Kaljo Raidi käest – kahju, et seda nii vähe kasutatakse.) Praegu teevad eesti muusikaelus ilma juba Elleri õpilaste õpilased – Tõnu Kõrvits, Kristjan Kõrver, Tauno Aints, Märt-Matis Lill jt. Kuna Eller õppis Peterburi konservatooriumis,
siis on nad kaudselt kõik Peterburi euroopaliku koolkonna edasikandjad. Seda enam on põhjust rõõmustada, et Neeme Järvi ERSO Peterburi viis. Sedapuhku esindas ERSO kavas eesti muusikat kunagise Peterburi konservatooriumi klaveriprofessori Artur Lemba Esimene Klaverikontsert. Solistiks oli Mihkel Poll, kes selle hooaja lõpus esitab koos ERSO-ga Eduard Tubina Kontsertiino.
Elleri õpilase Eduard Tubina surmast on möödunud juba 30 aastat. Tubina muusika propageerimisel on Neeme Järvi ära teinud tohutu töö. Kohe pärast N. Liidust emigreerumist võttis ta Tubina muusika oma kontsertide kavva. Peale selle on Järvi plaadistanud
kõik Tubina sümfooniad. Oma loomingu võidukäigust sai Tubin enne surma ka ise osa – Neeme Järvi dirigeeris 1981. a Ameerikas viiel järjestikusel kontserdil Tubina 10. sümfooniat. Tubin käis neljal õhtul aplausitormi isiklikult laval vastu võtmas, viiendal korral olevat ta ehteestlaslikult juba käega löönud ja lavale enam ei läinud. Sellest jutustab Järvi dokumentaalfilmis „Eduard Tubina elu”, mille DVD-d esitleti 2. detsembril Eesti Muusikaakadeemias.
Üllatava faktina sain filmist teada, et Harry Oldi ja Diana Krulli kõrval on Tubina juures kompositsioonitunde saanud ka pianist Käbi Laretei. (Filmi autor on Vardo Rumessen, toimetaja Eva Potter). Filmile lisaks esitasid Sigrid Kuulmann ja Marko Martin Tubina viiuliteoseid. Sigrid Kuulmann on Arvo Leiburi kõrval teine eesti viiuldaja, kes on plaadistanud kõik Tubina viiuliteosed.
Tubina mälestusõhtu kulminatsiooniks oli Tubina kogutud teoste uute väljaannete esitlemine. Kerri Kotta tutvustas Tubina kogutud teoste 7. köidet – „Orkestrisüidid”. Selle mahuka köite akadeemiliseks väljaandeks vormimine võttis Kottal õppejõutöö kõrval aega ligi 3 aastat. Seejärel tutvustas Toomas Trass Tubina kogutud teoste 1. köidet, kus on Tubina esimene ja teine sümfoonia („Legendaarne”). Toomas Trass rääkis, et töö oli niivõrd keeruline, et ta kutsus endale appi dirigendi Lauri Sirbi, kes tunneb väga hästi Esimest sümfooniat, sest on seda ise dirigeerinud.
Alates 2007. a on Tubina kogutud teoste planeeritud 33 köitest trükivalgust näinud üheksa. Selle akadeemilise hiigelväljaande peatoimetaja on Vardo Rumessen. Kõikide köidete noodigraafik on Valdo Preema, kunstnik Tiina Sildre.
Sel aastal on Tubina loomingut kogu maailmas rõõmustavalt palju esitatud. Näiteks dirigeeris Arvo Volmer hiljuti Tubina muusikat Austraalias Adelaide'is. New Yorgis kõlas 8. detsembril Tubina 8. sümfoonia – New York Repertoire orkestrit dirigeeris David Leibowitz. See oli 8. sümfoonia esmaesitus Ameerikas.
Põnev on seegi, et tänavu ilmus plaadina Mati Luki ja ERSO esituses Tubina Kontrabassikontsert, mille Tubin kirjutas legendaarsele kontrabassivirtuoosile Ludvig Juhile. Tore uudis on seegi, et Helsingi Ülikooli tudeng Sonja Lehtonen-Ayikar kaitses magistritöö teemal „Muusika ja tekst, ooper ja jutustus: vaatekohti Eduard Tubina ooperi „Reigi õpetaja” kohta”. „Reigi õpetaja” uuslavastust on oodata järgmisel aastal „Vanemuise” teatris (dirigeerib Paul Mägi, lavastab Roman Baskin).
Sirje Vihma-Normet
