Pikaaegse väliseesti kirjanikuna käsitleb Elin Toona tundlikult ja meisterlikult pagulust ning elu võõrsil mitmes teos. Tema sulest on ilmunud romaanid „Puuingel“, „Lotukata“, „Sipelgas sinise kausi all“, „Kaleviküla viimane tütar“, „Kolm valget tuvi“, „Mihkel, muuseas“. Dokumentaalsel ainestikul põhinevad teosed on monograafia vanaisast Ernst Ennost, vanaema elulool põhinev „Ella“ ning autobiograafiline teos „Pagulusse“. Viimati nimetatud tippteos on Elin Toona isiklikult läbielatud õudustest, mida tuli kogeda tema perekonnal Teise maailmasõja ajal ja seejärel veelgi keerulisemal rahuajal vaese sõjapõgeniku ehk DP-na (Displaced Persons) klassiteadlikus Suurbritannias, kus autor püüdis leida oma identiteeti. Elin Toona on avaldanud lisaks romaanidele ka lühiproosat, luuletusi, kuuldemänge ja ajaleheartikleid nii eesti kui inglise keeles.
Elin Toona saab Visnapuu auhinna teistkordselt, esmakordselt auhinnati teda 1966 eestikeelse romaanidebüüdi „Puuingel“ eest, kus ta kujutab sõjapõgenikust tütarlapse uut elu sõjajärgses Londonis.
Elin Toona sündis 1937. aastal Eestis. Tema isa oli lavastaja Enn Toona, vanaisa kirjanik ja luuletaja Ernst Enno. 1944. aastal põgenes Elin koos näitlejannast ema ja vanaemaga Saksamaale ning siirdus neli aastat hiljem Suurbritanniasse. Londonis õppis ta teatrikoolides ja 1960-ndail aastail esines näitlejana nii televisioonis kui filmides. 1967. aastal Toona abiellus ning kolis USAsse Floridasse. Kirjanduslikku tegevust alustas Toona Suurbritannias ja jätkas Ameerika Ühendriikides. Ta kuulub mitmetesse kirjanike ühendustesse, nagu Eesti Kirjanike Liit, Eesti PEN-Klubi ja Ameerika naiskirjanike ühendus. 2021 kevadel teostas Elin Toona oma ammuse unistuse ja kolis tagasi kodumaale, Eestisse, ta elab nüüd Taeblas, oma sünnilinna Haapsalu lähistel.
Auhind antakse Elin Toonale üle Tallinnas Kirjanike Majas jaanuaris 2022. ERKÜ annab auhinna välja koos Eesti partneritega: Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vallavalitsus (Henrik Visnapuu kodukoht Eestis). ERKÜ rahastab auhinda 2500 USA dollariga, auhinnaga seotud kunstiese tellitakse iga kord eraldi Eesti kunstnikult, seda toetab Luunja vald. Tänavu telliti vastav kunstiteos Leonhard Lapinilt.
Zürii töötas koosseisus kirjandusteadlane Sirje Kiin, PhD (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esindaja), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liidu esindaja) ja Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja valla esindaja).
Üks zürii liikmetest, Sirje Kiin ütles: „Et vajadus sellise rahvusvahelisema ulatusega auhinna järele on olemas, näitas tõsiasi, et meile laekus viisteist tugevat kandidaati kuuest riigist ning et auhinnale kandideerivad kultuuritööd olid viies keeles: eesti, inglise, soome, vene ja saksa keeles. Laiendasime ka auhinna valdkondi, lisaks kirjandusele kandideerisid auhinnale ka rahvusvahelisema levikuga kultuurisaavutused kunstis, muusikas, ajaloouurimises. Auhinna võitnud kirjanik Elin Toona on sümboolne isik nii ajalooliselt kui kirjanduslikult, tema hiljutine pagulusest kodumaale saabumine ja kahekordne auhindamine, nii tema pika loometee alguses kui lõpus kujundavad täiusliku, kauni ringi.“
Lisaks Elin Toonale olid auhinna nominentideks Sirje Okas Ainso USAst, Hilary Bird ja Juhani Püttsepp Eestist, Leonhard Salman Venemaalt ja Reijo Roos Soomest. Henrik Visnapuu nimeline kirjanduspreemia
loodi USAs 1952 ja seda anti välja kuni aastani 2007. Seejärel tegevus katkes auhinnafondi loonute surma tõttu.
ERKÜ taastas Visnapuu auhinna 2020. aastal, otsustades auhinda välja anda igal teisel aastal ning laiendas auhinna haardeulatust üldisemaks kultuuriauhinnaks. Tähtajaks 1. aprilliks 2021 esitati viisteist kandidaati kuuest riigist (USA, Eesti, Venemaa, Soome, Saksamaa, Kanada).
Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti-aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti- ainelise uurimuse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uurimus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on üleriiklikult valitud ameerika eestlaste esindusorganisatsioon, mis asutati USAs 1952 ja mille eesmärgiks on esindada ameerika eestlaste huve ning säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri, vt kodulehte www.estosite.org.
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas, põgenes 1944 nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emigreerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York`is 61-aastaselt.
Henrik Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigiametnikuna kujundas ja mõjutas oluliselt kogu Eesti Vabariigi kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja okupatsiooniaastatel 1940-1944.
Lähem info:
Sirje Kiin USA mobiiltelefon 1 6052701391, sirjekiin@hotmail.com Jürgen Rooste armastatudpoeet@hotmail.com
Eesti mobiiltelefon 372 55 990675
The Estonian American National Council (EANC) is pleased to announce, on the anniversary of Henrik Visnapuu`s birth on January 2, 1890, that the winner of the re-established Henrik Visnapuu award is author Elin Toona.
Her masterful memoir In Exile: A Life Story of War and Peace, first published in English (2013) and then in Estonian (Pagulusse, 2017), was nominated by The Economist magazine as one of the Best Books of 2013. This is Elin’s personal account of the horrors she and her family experienced during WWII followed by an even more confusing peacetime in class-conscious post-war England while adult “DP's” (Displaced Persons) and Elin struggled to find their identity.
Other titles from her pen include the novels Puuingel ( ́The Wooden Angel ́); Lotukata; Sipelgas Sinise kausi all ( ́An Ant Beneath the Blue Bowl ́); Kaleviküla viimane tütar ( ́The Last Daughter of Kaleviküla ́); Kolm Valget Tuvi ( ́Three White Doves ́); and Mihkel, muuseas ( ́Mihkel, By the Way ́). She has also written a biography about her renowned grandfather Ernst Enno, and the life story of her grandmother, Ella. Her other published works include short fiction, poetry, oral stories and newspaper articles in the Estonian and English languages.
Elin Toona is a two-time winner of the Visnapuu Award. She was first recognized with a Henrik Visnapuu Foundation prize in 1966 for her debut Estonian language novel Puuingel, about the life of a refugee Estonian girl navigating a new life in London.
Elin Toona was born in 1937 in Estonia. Her father was director Enn Toona; her grandfather was the well-known author and poet Ernst Enno. In 1944 Elin fled the Soviet terror, escaping to Germany with her mother, actress Liki Toona and grandmother Ella. They moved to Great Britain four years later. In London, Elin studied drama, and by the 1960s she had performed on the silver screen and the smaller screen. In 1967 Ms. Toona married and moved to Florida, USA. Her passion for writing began in Great Britain and continued in the United States. She is a member of numerous literary associations, including The Estonian Writers’ Union, the Estonian PEN Club, and the National League of American PEN Women.
The EANC Henrik Visnapuu Award will be officially presented at the Tallinn Kirjanike Maja (Writers ́ House) later in January. The Estonian American National Council (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, ERKÜ) offers this award in partnership with the Estonian Writers ́ Union and the Luunja Municipial Government.
The judges panel consisted of Sirje Kiin, Ph.D., representing the Estonian American National Council, Inc. ; poet Jürgen Rooste, representing the Estonian Writers’ Union; and Toomas Liivamägi, Luunja educator and high school principal, representing the Luunja municipality, birthplace of Henrik Visnapuu and home of the Henrik Visnapuu museum. Elin Toona is being recognized for her life-time work as both an Estonian and English-language writer whose works explore the experience of exile and refugee life abroad, in the context of a young Estonian forced to flee her homeland due to the Soviet invasion of the country in 1944. She deals with the complicated and at times seemingly indefinable existential questions and challenges of adapting to a life in exile.
The EANC Henrik Visnapuu Award includes a cash prize of $2500 from the EANC and an artistic work commissioned by Luunja municipality from an Estonian artist. This year Leonhard Lapin received the commission to produce the award.
One of the judges, Sirje Kiin, voiced the opinion that “the need for such an international award is shown by the fact that we received nominations for fifteen strong candidates from six countries, with the works being in five languages: Estonian, English, Finnish, Russian, and German. We expanded the categories, so that besides literature, nominations were received in the areas of art, music, and historical research. The award winner Elin Toona is a symbol both historically and metaphorically. Her recent return to her homeland from exile and her double Visnapuu award, starting and ending her long creative journey, make a whole and satisfactory circle.“
In addition to Elin Toona, the six finalists included Sirje Okas Ainso (USA), Hilary Bird and Juhani Püttsepp (Estonia), Leonhard Salman (Russia) and Reijo Roos (Finland).
About the EANC Henrik Visnapuu Award for Arts and Letters
The first Henrik Visnapuu Prize was established by the Henrik Visnapuu Foundation (USA) in 1952 and consistently awarded annually through 2007, after which the award was discontinued due to the organizers’ death.
In 2020, the Estonian American National Council decided to re-establish a literary and cultural award in Visnapuu’s name, to be awarded every other year. Fifteen excellent candidates were submitted by the April 1, 2021 deadline, and included submissions from the United States, Estonia, Russia, Finland, Germany and Canada.
The Award is given in recognition of Estonia and diaspora-related works of poetry, prose, memoirs, or research, and may also be given for cultural works, visual and performing arts, events introducing the Estonian diaspora, culture, or history in Estonian or another language.
The Estonian American National Council, founded in in 1952, is the nationally-elected representative organization of Estonian Americans and a registered 501(c)(3) nonprofit organization representing the interests of Estonian Americans in the United States and Estonia, and is dedicated to preserving and sustaining Estonian culture and heritage. For further information, see the website www.estosite.org.
About Henrik Visnapuu
Visnapuu was born on January 2, 1890 in Helme parish, Estonia. He fled the Soviet occupation to Germany in 1944 and emigrated to the United States in 1949. Henrik Visnapuu died on April 3, 1951 in Long Island, New York, at the age of 61.
Henrik Visnapuu was one of the most prolific and multifaceted of Estonian authors; he has over 30 publications to his name, including more than 20 poetry collections, memoirs, scripts, romantic verse, and essay books. As a high-level government official in Estonia during the late 1930s he helped shape and significantly influenced the entire country’s cultural policy of the time, but also in 1941-1944 during years of war and the occupation.
Contacts for more information:
Sirje Kiin, USA: +1 (605) 270 1391, sirjekiin@hotmail.com
Jürgen Rooste, Estonia: e mail: armastatudpoeet@hotmail.com, +372 55 990675 Estonian American National Council: www.estosite.org
