Subscribe Menu

Eesti spordis on jutuks: Sõda Ukrainas häirib kõiki ja kõike


Taliolümpia Pekingis oli vaevu lõppenud, kui Venemaa oma naabrile Ukrainale kallale läks. Nagu 2008. aasta Pekingi suveolümpia ajal ja 2014. aasta Sotši talimängude järelgi. Muster sama, ei mingit arusaama iidsest tarkusest, et olümpia tähendab ka rahu. Muuseas algas seekordne sõda täpselt Eesti sünnipäeval 24. veebruaril.

Sõda Ukrainas lõi kõige muu kõrval uskumatult valusalt ka sporti. Ukrainas mõistagi sport seiskus. Venelased ja neid toetava Valgevene sportlased visati välja kogu maailma spordielust. Nii näiteks ei tohi nad osaleda ka ühelgi Eestis peetaval võistlusel ja eestlased ei võistle neis kahes agressorriigis.

Eesti olümpiakuldne epeenaiskond oli MK-etapil Sotšis, aga loobus ja sõitis koju.

Neli Ukraina kõrgliigas mängivat Eesti jalgpallurit tulid läbi põgenikevoo ja lahingute koju, üks neist koguni viimased 20 km joostes ja et kergem oleks, oma kotti võssa visates. Venemaa suusakoondise määrdemeister Urmas Välbe lahkus tulistjalu Venemaalt.

Eeloleval nädalavahetusel Otepääl esimest korda toimuvale laskesuusatamise maailma karikavõistluste etapile Vene ja Valgevene rahvast ei lubata.

Kalev/Cramo korvpallimeeskond lahkus päevapealt tugevast idaliigast ehk sisuliselt Venemaa meistrivõistlustelt.

Eestlased on esindatud paraolümpial Pekingis

Taliolümpiale Pekingis järgnesid nagu tavaks samas paraolümpiamängud mitmesuguste puuetega sportlastele. Eesti on seal jälle üle 18 aasta esindatud (viimati 2002 Salt Lake Citys), õiguse võistelda teenis meie ratastoolikurlingu segavõistkond.

Nendegi esinemine algas sõjateemal, sest esimene vastane pidanuks olema Venemaa. Eestlased otsustasid jääle mitte minna, aga õnneks diskvalifitseeriti enne kõik paraolümpiale tulnud venelased ja nende ligi sajaliikmeline tiim lendas päevapealt koju.

(Pikemalt Eesti Elu Nr. 10 2022 paber- ja PDF-digilehes.)

Enn Hallik, Pärnu


Read more