Tseremooniameistrina tegutses EKNi abiesimees Reet Marten Sehr. Külaliste registratsiooni kontrollisid valvelauas Marta Kivik ja Inga Eichenbaum, riidehoid oli gaidlike noorte hoole all. Saabuvaid külalisi tervitasid aseaupeakonsul Thomas Heinsoo ja Toomas Koger, annetusi Ukraina heaks võttis vastu Piret Noorhani. Suupistete eest olid hoolitsenud Master’s Buffeteria meeskond ja Ülle Veltmann.
Kuni külalised kogunesid ja klaasikese veini juures mõtteid vahetasid, pakkus meeldivat taustamuusikat klaverimängu ja lauluga Eestis sündinud ja end Bostonis täiendav noor muusik Ingmar Erik Kiviloo, kes Toronto publikule tuttav varasemast ajast viiuldajana noorte ansambli „Võlukeeled“ koosseisus.
Reet Marten Sehr avas ürituse tervitussõnadega, juhtides tähelepanu eestlaste vabadusvõitlusele, mille tulemusena oma iseseisvuspäeva tähistame; ja ukrainlaste praegusele võitlusele, millega nad ei kaitse ainuüksi oma kodumaad, vaid kogu läänelikku demokraatiat. Ka praegusel hetkel osalevad mitmed eestlased Ukrainat toetaval MegaMarch’il Nathan Phillipsi väljakul ja ühinevad meiega hiljem. Ka traditsiooniline Eesti lipu heiskamine Toronto Raekoja ees nihkus järgmisele päevale, andes eesõiguse Ukraina lipule nende vabadusvõitluse esimese aastapäeva puhul.
Järgnesid tervitused. Kirjalikult tervitas Kanada peaminister Justin Trudeau, video teel Eesti peaminister Kaja Kallas ja välisminister Urmas Reinsalu, samuti Kanada valitsuse opositsioonijuht Pierre Poilievre. Isiklikult tervitas kohaliku valimispiirkonna nõunik Diane Saxe esindaja Andre Roy, kes tänu oma eestlasest vanaemale üllatas võõrustajaid eestikeelsete tervitussõnadega. Kirjaliku tervituse oli saatnud ka NDP partei juht Jagmeet Singh.
Pikema tervitusega esines EV suursaadik Kanadas Margus Rava, kellele sekundeeris EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat. Reet Marten Sehr esitles eesti juurtega endist Kanada parlamendi spiikrit Peter van Loan’i, kes viibis kohal abikaasa ja pojaga ning esines omapoolse tervituskõnega. Kirjalikke tervitusi olid läkitanud Leedu, Tšehhi ja Itaalia välisesindajad, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Aho Rebas, Austraalia Eesti Seltside Liit; Hamiltoni, Kitcheneri, St. Catharinesi, Londoni ja Vancouveri Eesti Seltsid; Seedrioru ja Jõekääru laste suvelaagrid.
Nüüd oli aeg anda võimalus Ingmar Erik Kiviloole tutvustada oma mitmekülgset muusikalist talenti. Ta esitas enda klaverisaatel kolm laulu: Tõnis Mägi ,,Mõtisklus“, omaloominguline ,,Miks alati nii“ ja Raimond Valgre ,,Läbi saju“; ning viiulil Debussy populaarse pala ,,Kuuvalgus“ lindistatud klaverisaatega. Noort tõusvat muusikatähte tervitati tugevate ovatsioonidega.
EKNi teenetemärkide üleandmise tseremoonia viis läbi juhatuse liige Lia Hess koos suursaadik Margus Ravaga. Tänavustest teenetemärgiga vääristatuist olid kohal Merike Koger Hamiltonist ja Linda Montgomery Kitchenerist. Neile lisandus Reet Marten Sehr, keda vääristati kuldteenetemärgiga.
Reet Marten Sehr tutvustas ainsat kohalviibivat Teise maailmasõja veterani Eerik Purjet. Pärast lühikest vaheaega esines taas Ingmar Erik Kiviloo mitme rahvuslikust vaimust kantud lauluga. Marcus Kolga avaldas tunnustust Ukraina Kanada Kongressile, kelle korraldatud demonstratsioonil olid osalenud kõne või kohalviibimisega mitmed Poola, Leedu, Läti ja Valgevene esindajad, samuti mitmed kohalikud poliitikud.
Reet Marten Sehr oma lõppsõnas avaldas tänu kavas esinejaile ja teistele igakülgselt kaasa aidanuile, samuti väliskülalistele. Olgu mainitud, et kohal viibisid peale eelmainitute veel Saksa, Ungari, Madalmaade, Portugali, Rootsi, Poola, Leedu, Läti, Valgevene ja Ukraina riikide ja rahvusgruppide esindajad.
Ukraina toetuseks laekunud täpset summat ei ole kirjutamise hetkel teada, kuid kuuldavasti oli see üsna muljetavaldav.
Tavakohast aktust asendas sel aastal laupäeval, 25. veebruaril toimunud virtuaalne aastapäeva tähistamine Toronto Eesti Seltsi korraldusel. Kati Kiilaspea lausus avasõna, mille järel toimus sõjaveteranide austamine ja langenute mälestamine, mille viis läbi Korp! Rotalia vil! Väino Einola. Pärast ühislaulu ,,Hoia, Jumal, Eestit“ tervitas EV suursaadik Kanadas Margus Rava, kes oli teel Torontost Hamiltoni, et osaleda sealsetel pidustustel. Epp Aruja luges katke Ritta Tiido mälestustest noorpõlve kodust Ingerimaal, T.E.S. Täienduskool esitas Peeter Kopvillemi loodud kooli motolaulu ,,Eesti, mu isamaa“. Anne Liis Keelmanni eestvedamisel organiseeriti seltskondlikke mänge. Pärast Elle Rosenbergi lausutud lõppsõna päädis koosviibimine rahvushümni laulmisega.
Viimaseks ürituseks oli muusikaline tänujumalateenistus pühapäeval, 26. veebruaril EELK Toronto Peetri kirikus. Teenisid praost Mart Salumäe ja õpetaja Kalle Kadakas, orelil Marta Kivik, klaveril Elli Kipper. Lauluga kaunistas teenistust kolm kohalikku koori: Toronto Eesti Meeskoor (juh. Avo Kittask), Estonia Koor (juh. Ingrid Silm) ja T.E.A.S. Ööbik (juh. Rosemarie Lindau).
Meeskoori, Estonia koori ja T.E.A.S. Ööbik liikmed. (foto: Peeter Põldre)
Meeskoor ainsana esines iseseisvalt kahe lauluga. Ühendsegakoor esitas kolm laulu kolme erineva dirigendi taktikepi all. Liturgiat lugesid/laulsid kaks vaimulikku vaheldumisi, jutlust ei toimunud, seda asendas Teise maailmasõja veteranide esindaja tänukõne (vt all). Südamlik teenistus lõppes Eesti Vabariigi hümniga. Pärast teenistust olid kõik palutud kiriku saali, et kohvitassi ja kringli ning pirukate juures lõõgastuda ja muljeid vahetada. Eesti Vabariigi 106. aasta esimene argipäev ootas oma kodanikelt tõhusaid tegusid.
