Avasõna ütles Baltimore Eesti Maja abiesimees Peeter Saar, kelle sõnavõtu teemaks oli – kuidas võime tagada, et meie järeltulijad austavad, armastavad ja toetavad Eestit.
Veteranide austamine on alati olnud aastapäeva oluliseks osaks. Praeguseks on Baltimore'is vaid kaks II maailmasõja veterani – Evart Sarapik ja Ado Vaigro. Nende ja kõikide teiste Eesti Vabariigi, õiguse ja demokraatia eest võidelnute auks lauldi ühiselt „Eestimaa, mu isamaa”. Järgnes Baltimore Eesti Kooli õpilaste ettekanne õpetaja Karin Outlaw juhtimisel. Ekraanile ilmus pilte Eesti suurkujudest: Kreutzwald, Hurt, Härma, Päts, Koidula, jt. Iga kuulsuse pildi juurde astus õpilane ja tutvustas ennast: „Mina olen Jakob Hurt” või „Mina olen Kristina Šmigun” ja rääkis selle inimese saavutustest. Ka Baltimore Eesti Kooli juhataja John Jester täitis vahvalt Vana Toomase rolli. Informatiivse slaidisarja oli koostanud õpilane Lukas Deaton.
Aktusekõneleja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinaine Marju Rink-Abel tõi huvitavas sõnavõtus esile aktuaalseid teemasid. Alles paar kuud tagasi tundus Euroopas olevat kõik suhteliselt rahulik, tõdes ta, aga kahjuks on kogu aeg tunda Venemaa rasket kätt ja negatiivset mõju sündmustele üle maailma Süüriast Ukrainani. Kõneleja tõstatas küsimuse: „Mida me sellest kõigest võime järeldada, kui mõtleme Balti riikide ja eriti Eesti peale? Esiteks, liitlased on tähtsad. Balti riigid on juba NATOs ja Euroopa Liidus, kuid Ukraina seisis üksinda. Teiseks, Venemaa katsed oma mõju suurendada ei ole sellega lõppenud. Pidev propaganda ja valed tulevad sealt. Venemaa eitab ja muudab meie ajalugu.” Ta mainis NBC ühe saatejuhi olümpiamängude-aegset kommentaari, mis jahmatas vist miljoneid – et N. Liit oli „moodsa ajaloo üks pöördelistest eksperimentidest”. Balti rahvad ja paljud teised teavad, mis see õieti oli, ja see ei olnud mingi eksperiment! Marju Rink-Abel pani kuulajatele südamele, et peame Ukraina rahva eeskujul ikka ja jälle häält tõstma ning tegema mida vaja, et meid jätkuvalt tähele pannakse.
Kuna sel aastal tähistame 70 aastat suurest põgenemisest Eestist, on eriti põhjust mälestada kõiki, kes kommunismi all kannatasid või elu kaotasid, ütles Rink-Abel, ning kutsus kõiki üles ühendust võtma oma Esinduskoja liikmega ja nõudma, et USA Kongressi resolutsioon, mis nimetab 23. augusti Musta Lindi Päevaks (H.R. 302 – Black Ribbon Day), võetakse vastu Kongressi Esinduskoja poolt. Tänu Ühendatud Balti Ameerika Komitee tööle on resolutsioonil juba 48 sponsorit. Ka kutsus ta noori ja kõiki huvitatud eestlasi kandideerima ERKÜ valimistel ning seda organisatsiooni oma nõu ja jõuga toetama.
Muusikalise osa eest hoolitses suvel toimuvale üldlaulupeole vastu võetud Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor (dirigent Mati Tammaru, klaveril Silvi Valge) kolme lauluga: „Puudutus” (T. Kõrvits), „Helin” (G. Ernesaks) ja „Rukkivihud” (P. Sarapik).
Lõppsõna ütles Eesti Üliõpilaste Seltsi Baltimore-Washingtoni koondise aseesimees Agu Ets. Aktus lõppes Eesti hümni laulmise ja lippude väljaviimisega.
Eesti Seltsi köögipersonal Maret Põldmäe, Vilve Ladon ja abilised olid Eesti Maja hubases Kuld Lõvis valmistanud sooja õhtusöögi. Maiasmokki rõõmustasid eriti kaks suurt puuviljatorti, millele oli vahukoorega kantud „9″ ja „6″.
Hea on koguneda Eesti Vabariigi aastapäeva koosviibimisele ja tunda, et oled ikkagi tükike Eestist.
Tiina Ets
