Daamid ja härrad!
Käimasolevad kriisid ja konfliktid, sealhulgas need, mis toimuvad Süürias ja Liibüas, on põhjustanud ka praeguse pagulaskriisi Euroopas.
Kuigi Euroopa pagulaskriis on viimastel kuudel olnud rahvusvahelise meedia esilehtedel, on probleem ise ilmselgelt laiem ja globaalsem. ÜRO statistika põhjal on praegu üks 122 inimesest kas pagulane, varjupaigataotleja välismaal või põgenik oma koduriigis. Üle kogu maailma põgeneb iga päev oma kodust 42 000 inimest. Mitte kunagi varem ei ole nii palju inimesi olnud sunnitud mujale liikuma.
Ainuüksi Süüria kodusõja tõttu on maailmas rohkem kui neli miljonit pagulast. Enamik neist on otsinud varjupaika naaberriikides, mis ägavad vaieldamatult suurima koormuse all. Kuid paljud on otsustanud ohtlikuma teekonna kasuks üle Vahemere ja nad on jõudnud Euroopasse. 2014. aastal oli Euroopas 600 000 varjupaigataotlejat. Sel aastal saab neid olema palju rohkem.
EL on Süüria pagulaskriisi leevendamisel peamine rahastaja. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid on kogunud umbkaudu 4 miljardit eurot humanitaar-, arengu-, majandus- ja stabilisatsiooniabi Süüria riigisisestele põgenikele ja pagulastele. Ning kavandamisel on veel meetmeid, sealhulgas Aafrika usaldusfond. Eesmärk on nihutada keset ning tegeleda rändekriisi tagajärgede asemel selle algpõhjustega. Selline tõeliselt piibellik rahvaste liikumine nõuab üleilmset vastust.
Daamid ja härrad!
Peale selle, et oleme kohustatud tagama Süüriale ja Liibüale rahu ja stabiilsuse, peame tegema lõpu ka Ukraina-vastasele agressioonile.
Võrreldes aastataguse ajaga ei ole Ida-Ukraina relvakonflikt enam nii pingeline, kuid igapäevased võitlused jätkuvad. Krimm on endiselt ebaseaduslikult okupeeritud. Need, kes vastutavad Malaisia reisilennuki MH17 allatulistamise eest, on ikka veel vabaduses. Katsed takistada selles küsimuses õigusemõistmist on ülimalt häirivad. Pikaleveninud konfliktid Gruusias, Moldovas ja Mägi-Karabahhis on ikka veel lahenduseta.
Dialoog ja diplomaatilised pingutused lahenduse leidmiseks Venemaa ja Ukraina vahelisele konfliktile peavad jätkuma. Siiski ei tohi konflikti lahendus tulla nende põhimõtete arvelt, mis on Euroopa ja maailma julgeoleku aluseks.
Ma olen äärmiselt mures, et Euroopas suureneb toetus parem- ja vasakpoolsetele äärmuslikele poliitilistele liikumistele. Neid liikumisi õhutavad sageli ka immigrantidevastased ja rassistlikud väljaütlemised. Lühinägelik populistlik poliitika, mis kasutab ära tavainimeste hirmusid, ei vii kuhugi.
Peame jätkuvalt kaitsma rahvusvahelisi lepinguid, milles oleme koos kokku leppinud – ÜRO põhikiri, Helsingi lõppakt, Pariisi harta –, ning nõudma nende täitmist ja jõustamist. Peame jätkuvalt seisma vastu riikide jagamise ja mõjusfääride kehtestamise katsetele.
Daamid ja härrad!
Et konfliktide ja kriiside arv maailmas kasvab, on austus inimõiguste vastu muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Peame toetama üldisi väärtusi ning peatama inimõiguste ulatuslikud rikkumised ja inimsusevastased kuriteod, hoolimata sellest, kes või mis need põhjustas. Nagu inimõiguste ülddeklaratsioonis on öeldud, kehtivad inimõigused eranditult kõigi kohta.
Sel aastal tähistatakse Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi 20. aastapäeva. See dokument ja programm on mõjutanud seda, kuidas me suhtume võrdõiguslikkusesse ja naiste õigustesse tänapäeval. Peame jätkuvalt seisma naiste ja tüdrukute õiguste eest ning püüdlema soolise vägivalla kaotamise poole. Naiste õigusi ning naiste ja tüdrukute õiguste võimestamist peab edendama igal tasandil.
Mul on hea meel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 üldise läbivaatamise üle ja loodetavasti annab see meile uue hoo nende küsimustega edasi liikumiseks. Peame edendama üleilmseid meetmeid, mis on seotud laste heaoluga, investeerides nende haridusse ja tervisesse ning hoides neid eemale relvakonfliktidest.
Aktiivne ja dünaamiline kodanikuühiskond on heaolu eeltingimus. Vaba ajakirjandus ning sõna- ja südametunnistusevabadus on iga avatud ühiskonna nurgakivid. Nn mitme peategelasega jutustuste ajastul peame andma au aktivistidele, ajakirjanikele ja blogijatele, kes riskivad tõe paljastamiseks oma eluga.
Sel aastal kehtestas ÜRO Inimõiguste Nõukogu mandaadi seoses õigusega eraelu puutumatusele. Ajakirjanikud, blogijad, inimõiguste aktivistid ja paljud teised, kes elavad autoritaarse riigikorra tingimustes, kutsuvad oma valitsusi üles lõpetama meelevaldne ja ebaseaduslik sekkumine nende eraellu. Nad paluvad, et valitsused peataks nende e-kirjade ülevõtmise, blogide sulgemise ja tsensuuri kasutamise. Kahjuks on olukord seoses õigusega eraelu puutumatusele ja sõnavabadusega viimastel aastatel halvenenud. Valitsused peavad kaitsma õigust eraelu puutumatusele kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICCPR) artiklitega 2, 17 ja 19. Sekkumine eraellu peab olema seaduslik ja põhjendatud. Samal ajal tuleb tagada õigus sõnavabadusele. Eestil on uue mandaadi suhtes kõrged ootused.
Daamid ja härrad!
2015 on oluline aasta ülemaailmses vaesusevastases võitluses ja säästva arengu edendamisel. Mul on hea meel ajaloolise kokkuleppe üle, mis sõlmiti säästva arengu eesmärkide kohta. Riikide valitsused võivad mängida tähtsat osa sellise keskkonna loomisel, mis soodustab säästvat arengut. Uue üleilmse partnerluse keskmes on rahumeelse ja kaasava ühiskonna, inimõiguste austamise, soolise võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava ning keskkonnasäästlikkuse edendamine. Majanduskasv on tõesti oluline, kuid see ei tohi tulla keskkonna arvelt. Pariisi kliimakonverentsil tuleks jõuda kokkuleppele, mis neid eesmärke toetab.
Interneti ja digitehnoloogia nutikas kasutamine võib olla majanduskasvu ja arengu põhiline edasiviiv jõud. Et digiajastu muutuks iga riigi ja iga ühiskonnaliikme jaoks tõeliseks edulooks, on meil vaja jõulisi riiklikke poliitikameetmeid. See eeldab stabiilset ja ettearvatavat õiguskeskkonda, mis soodustab välisinvesteeringuid ja konkurentsi, meil on vaja haridussüsteemi, mille raames õpetatakse uusi oskusi, meil on vaja juurdepääsetavat internetti ja internetivabadust. Need on sammud, mida saavad teha ainult valitsused.
Arengumaades elab üheksakümmend protsenti inimestest ilma juurdepääsuta internetile. Digitaalse lõhe vähendamine riikide vahel ja sees – olenemata riigipiirist, soost, sissetulekust ja vanusest – on tänapäeva digitaalmajanduses hädavajalik. 2016. aastal saab internetist suuruselt maailma viies majanduskeskkond, mis jääb maha vaid Ameerika Ühendriikidest, Hiinast, Jaapanist ja Indiast. Käes on aeg selleks, et maailma liidrid asetaksid digitehnoloogia potentsiaali arengukavas tähtsaimale kohale. Mul on isiklikult hea meel olla Maailmapanga peatselt valmiva 2016. aasta maailma arenguraporti nõukoja kaasjuht. Raportis “Digitaalsed dividendid” uuritakse, kuidas internet võib olla arengujõuks, ja küsitakse, mida on vaja endiselt suuresti kasutamata digitehnoloogia potentsiaali avamiseks.
Daamid ja härrad!
Õigusriigi põhimõtte järgimine on rahu ja julgeoleku oluline nurgakivi.
Eesti toetab jõuliselt Rahvusvahelist Kriminaalkohut selle tegevuses, sealhulgas selle püüdluses teha lõpp karistamatusele. Kutsume kõiki riike, kes pole seda veel teinud, Rooma statuudiga ühinema. Samuti kutsume kõiki osalisriike ühinema Kampala muudatuste ratifitseerimisega.
Vastutuse tagamise kohustus on eelkõige riigi ülesanne. Niisiis on ülitähtis, et riigid looksid suutlikkuse uurida tõsiseid rahvusvahelisi kuritegusid ja võtta süüdlased vastutusele. Eesti on eraldanud arengukoostöö vahendeid, et aidata riike Rooma statuudi riigisisesel jõustamisel ning me julgustame teisi osalisriike tegema sama.
Kohustus kaitsta põhimõtte esimese samba kohaselt on kõik ÜRO liikmesriigid pühendunud oma rahva kaitsmisele genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude eest. Kaitsekohustuse 10. aastapäeva puhul kordan üle, et toetame seda põhimõtet, ja me kutsume rahvusvahelist kogukonda üles suhtuma genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude ennetamisse uue pühendumisega.
Julgeolekunõukogu kannab selles vallas põhilist vastutust. Kahjuks ei ole julgeolekunõukogu kõige tõsisemate olukordade korral vetoõiguse kuritarvitamise tõttu midagi teinud. Pettumust valmistab, et Süüria ja Ukraina juhtumite puhul ei ole julgeolekunõukogu arutelud mingeid tulemusi andnud. Julgeolekunõukogu liikmed ei tohi hääletada selliste meetmete vastu, mille eesmärk on hoida ära ja peatada elajalikud massikuriteod. Seega toetame töömeetodite survegrupi ACT (Accountability, Coherence, Transparency Group) ning Prantsusmaa ja Mehhiko algatusi seoses vetoõiguse mittekasutamisega genotsiidide, inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja muude elajalike kuritegude korral. On ilmselge vajadus viia julgeolekunõukogu reform ellu.
Lugupeetud president!
ÜRO reform, mida Eesti jõuliselt toetab, ei puuduta ainult julgeolekunõukogu. Näeme lähenevat ÜRO 70. aastapäeva kui soodsat võimalust liikuda reformiga edasi.
Töömeetodite survegrupi ACT liikmena on Eesti aldis suurendama läbipaistvust järgmise peasekretäri valimisel. Mul on hea meel, et mõned grupi ettepanekud on juba aidanud muuta protsessi läbipaistvamaks. Esimest korda ÜRO ajaloos on jõutud kokkuleppele, et valimisprotsessil peab olema konkreetne algus, kandidaatide nimekiri ja mitteametlikud kohtumised kandidaatidega. Loodan selles vallas tihedale koostööle peaassamblee presidendi ja julgeolekunõukogu eesistuja vahel.
Daamid ja härrad!
Lubage mul rõhutada vastutuse tähtsust. Kui meid tabab probleemide laviin, on eriti tähtis järgida oma väärtusi ja jääda oma pühendumisele kindlaks. Alles siis omandavad sellised sõnad nagu “inimõigused”, “võrdõiguslikkus”, “demokraatia” ja “rahvusvaheline õigus” tähenduse. Ainult siis, kui kaitseme neid väärtusi, oleme suutelised ületama keerulised ajad, milles praegu elame.
Tänan tähelepanu eest!
