Ürituse sponsoriteks olid Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK), Northern Birch Credit Union, Koger Valuations Inc. ja Korp! Vironia. Teadustajatena tegutsesid Kati Kiilaspea ja Katariina Jaenes. Einelaua olid korraldanud Masters Buffeteria, Susi Holmberg ja Ann Aaviku. Meelelahutuse eest hoolitsesid Eesti rahvamuusikud Kert Krüsban ja Mihkel Sildoja ning kohalikud Kungla rahvatantsijad.
Esimene tund kulus tutvumisele ja keskustelule, külastades einelauda ja baari. Ametlik osa algas Kanada ja Eesti hümnidega ühislauluna Marta Kiviku klaverisaatel. Pärast EKNi president Kairi Taul Hemingway avasõna, mille kestel meenutati leinaseisakuga hiljuti lahkunud aupeakonsulit Laas Leivatit, asus pidulikuks tervituseks kõnepulti EKNi asepresident Reet Marten Sehr.
Kõneleja rõhutas Eesti Vabariigi mainet tänu peaministrile, kes on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse ja kelle juhitud valitsus mõjuvalt toetab ukrainlasi ja nende vabadusvõitlust. Meie siinne kogukond üritab Eestiga sammu pidada, olles rajamas uut rahvusvahelist Eesti Keskust ja toetades olemasolevat väliseesti muuseumi VEMU. Ühendus teeb tugevaks.
Umbes 100.000 vene kodanikku viibib oma kodumaal poliitvangistuses, hiljutine opositsioonijuht Navalnõi mõrv vapustas kogu maailma. Võimalik kallaletung Balti riikidele on tõsiseltvõetav, demokraatia on tõsises ohus.
Globaalne karm reaalsus on, et nii nagu Nõukogude Liit hülgas rahvusvahelise õiguse printsiibid, jätkab praegune Venemaa sama joont. Praegune agressioon Ukraina vastu on tegelikult suunatud ka vene rahva vastu. Umbes 100.000 vene kodanikku viibib oma kodumaal poliitvangistuses, hiljutine opositsioonijuht Navalnõi mõrv vapustas kogu maailma. Võimalik kallaletung Balti riikidele on tõsiseltvõetav, demokraatia on tõsises ohus.
Järgnes EKNi teenetemärkide üleandmine. Vääristatuist, kelle nimed on varem teatavaks tehtud ja ajakirjanduses avaldatud, viibis ainsana kohal ja võttis oma märgi publiku aplausi saatel vastu Mari Ann Tammark. Aplausiga tunnustati ka kuldmärgi saajat Marta Kivikut, kes aga eelistas oma märki vastu võtta hiljem koos teise vääristatu Helgi Leesmendiga Vancouveris.
Eesti Vabariigi aupeakonsulaadi nimel tervitas aseaupeakonsul Thomas Heinsoo. Ühtlasi tehti teatavaks, et EKNi juurde on asutatud Laas Leivati nimeline stipendiumifond.
Pärimusmuusikud Kert Krüsban ja Mihkel Sildoja – mõlemad lõõtspillil – esitasid meisterlikult mitu rahvalikku pala. Nende tekitatud külameeleolu kutsus esile tugevad ovatsioonid.
Aukülalisi oli terve rida, nende hulgas Läti, Ukraina, Saksa, Portugali, Slovakkia ja Taiwani esindajad, keda publikule tutvustati. Pikema sõnavõtuga esines Kanada parlamendiliige John McKay, tuues tervitusi Kanada valitsuselt. Väliskülalistest võtsid sõna veel Läti Vabariigi saadiku esindaja Ilze Kuplens-Ewart ja Ukraina Kongressi president Alexandra Chycij. Eestlastest sponsorite nimel tõid tervitusi Northern Birch Credit Unioni president Anita Saar ja ESK esindaja Maris-Ann Heinmaa. Arvukate kirjalike tervitajate hulgas olid Kanada parlamendi opositsioonijuht Pierre Poilievre, Toronto linnapea Olivia Chow ja Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Margus Rava.
Lõpuks esinesid Kungla rahvatantsijad, sedapuhku kodumaiste rahvamuusikute lõõtspillide saatel. Pidulik koosviibimine muutus sujuvalt ja endastmõistetavalt vahvaks külasimmaniks, mille juurde kuulusid ka uljad rahvalikud ühislaulud.
Laupäeval, 24. veebruaril kell 11 hommikul leidis aset traditsiooniline Eesti lipu heiskamistseremoonia Toronto Raekoja ees Nathan Phillipsi väljakul. EKNi president Kairi Taul-Hemingway juhtis tähelepanu maailmas toimuvale ning palus langetada pea väsimatult vabaduse eest võidelnute, meie aupeakonsul Laas Leivati ja Aleksei Navalnõi mälestuseks. Samuti kutsus ta osalema samal päeval mõned tunnid hiljem toimuvale meeleavaldusele, millega märgiti Venemaa täiemahulise Ukrainasse sissetungi teist aastapäeva.
Eesti lipu heiskamise tseremoonia oli tänavu eriline Põhjarada gaidlipkonnale – oma gaiditõotuse andsid seal kuus noort.
Pidustuste pearõhk langes kontsert-aktusele pühapäeval, 25. veebruaril Peetri kirikus. Korraldajaks oli Toronto Eesti Selts, sponsoriteks EERO, EKN ja Eesti Abistamiskomitee Kanadas; toetajaiks Northern Birch Credit Union ja Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi. Teadustajaks oli Kati Kiilaspea, lipuvalve korraldas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas, heli ja video eest hoolitsesid Margus Jukkum, Allan Meiusi, Aleksander Meiusi, Kaili Meiusi ja Tauno Mölder.
Aktus algas lippude defileega, millele koheselt järgnes ühislauluna ,,O Canada“ Elli Kipperi klaverisaatel. Haarava avapalve ütles õpetaja Ando Kass. Tervituseks said sõna EKNi president Kairi Taul-Hemingway ja Kanada parlamendiliige ja välisministeeriumi sekretär Robert Oliphant. Viimatimainitu rääkis soojalt oma sidemetest Eestiga, meenutades okupatsioonimuuseum Vabamu külastamist. Seoses Ukraina sõjaga rõhutas ta eestlaste kogemusi Venemaaga, NATO liikmesust ja Kanada vägede Lätis viibimise vajadust. Kanada saatkonnal Tallinnas on tähtis roll kultuuriliste sidemete arendamisel.
Sõjaveteranide austamise ja langenute mälestamise viis läbi Eesti Korporatsioonide Liidu esindajana vil! Markus Alliksaar, korp! Vironia. Toronto Eesti Meeskoor Avo Kittaski juhatusel esitas mälestuslauluna Juhan Aaviku ,,Langenud kangelastele“ Karl Eduard Söödi sõnadele. Sõjaveteranide nimel lausus tänusõnad Eerik Purje.
Suursaadik edastas ka välisminister Margus Tsahkna sõnumi, et möödunud aasta novembris vääristati tänukirjaga vabatahtliku rahvusliku tegevuse eest teiste hulgas ka kolme torontolast: Monika Roose, Reet Marten Sehr ja Mihkel Tombak.
Aktuse peakõnelejaks oli Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Margus Rava, kes rõhutas, et Eesti on edukas riik ja seda tänu liitlastele ja kaubanduspartneritele, kelle hulka kuulub ka Kanada. NATOsse kuulumise tõttu on Eesti paremini kaitstud kui kunagi varem. Suursaadik edastas ka välisminister Margus Tsahkna sõnumi, et möödunud aasta novembris vääristati tänukirjaga vabatahtliku rahvusliku tegevuse eest teiste hulgas ka kolme torontolast: Monika Roose, Reet Marten Sehr ja Mihkel Tombak.
Kontsertosas esines kolmest kohalikust koorist moodustatud ühendkoor: Estonia Koor (Ingrid Silm). T.E.A.S. Ööbik (Rosemarie Lindau) ja Toronto Eesti Meeskoor (Avo Kittask). Koor esitas kolm laulu kolme erineva dirigendiga juhipuldis ja Elli Kipperiga klaveril.
Ettekande lõppedes jäi koor poodiumile. Anne Liis Keelmann tõusis kõnepulti liigutavaks lõppsõnaks, tänades kavas osalejaid ja õnnitledes kõiki Vabariigi sünnipäeva puhul. Kõlas ühine võimas rahvushümn. Lipud viidi saalist ja pidulised siirdusid alakorrusele, kus ootas rikkalik külmlaud. Õpetaja Ando Kass luges söögipalve, asuti kõhumuresid leevendama ja saadud elamuse üle muljeid vahetama.
Pidustused on lõppenud. Reporteri poolt viimane läkitus: head sukeldumist argipäeva, armas eestlaste pere! Argipäeva tegemistest sõltub, kuivõrd me järgmisel pidupäeval võime uhkust tunda.
