Sellegipoolest kestab segregatsioon hariduses tänaseni. Mitukümmend aastat pärast nõukogude okupatsiooni lõppu on Eestis ikka veel eraldi eesti ja vene koolid. Riigikogu 12. dets. 2022. a. otsusega algas üleminek täielikult eestikeelsele haridusele – muudeti põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kehtib uus eesti keele arengukava 2021-2035.
Ettekanne Torontos oli jaotatud neljaks: 1) Riigikeelne haridus – kas Eesti jonn?; 2) Naaberriik Läti teekond riigikeelse hariduseni; 3) Muukeelne kool Eestis – kujunemine ja hetkeseis; 4) Vene kodukeelega noorte eesti keele oskuse tase.
Riigikogu 2022. a lõpu otsusega algas üleminek täielikult eestikeelsele haridusele. See tähendab, et koolid, kus on valdav enamik õpilasi venekeelsetest kodudest ning kus õppekeel on jäänud vene keeleks (Ida-Virumaal ning kohati Tallinnas ja Harjumaal), peavad üle minema eestikeelsele õppeprogrammile. Selle puhul on suurimad väljakutsed kust leida juurde õpetajaid, kuidas parandada olemasolevate õpetajate eesti keele oskust ning muuta üldist suhtumist venekeelsetes kogukondades.
Kas Eesti kõigile oma elanikele riigikeelset haridust ette nähes on unikaalne? Selleks näitas prof. Klaas-Lang Eestit ja Lätit võrdlevaid olulisi arve ja protsente. Lätis oli 1. jaanuaril 2022 rahvaarv 1 875 757, kellest põhirahvus oli 63%, neist 61%-l oli emakeel riigikeel. Riigikeele oskus muu emakeelega isikutel oli 90%. (Neist 18-34 aastastel koguni 96%, kellest 83% väidavad, et on saanud oma väga hea läti keele oskuse koolist.)
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
