kus keegi peab neid andmeid koguma, korrastama ja küsijaile kättesaadavaks tegema. Aga kuidas jõuda nende raamatu-, arhiivi- ja muuseumikogudeni? Ja mis nendes kogudes hoiul on? Ka seda informatsiooni peavad mäluasutused tänapäeval inimesteni viima. Vanasti istus selline informatsioon kaartidel või pabernimestikes. Info otsija pidi oma silmaga vaatama läbi tosinaid lehekülgi, et vajalikke fakte, trükiseid, fotosid ja esemeid leida. Tänapäeval pannakse need nimekirjad arvutitesse, mis teevad automaatselt ja kiirelt otsingu läbi tuhandete andmete. Neid andmebaase järjest uuendatakse ja täiendatakse. Kõigi tööde jaoks alates andmete kogumisest kuni küsijale vastuse leidmiseni on vaja aga teadmistega töötajaid.
7.-10. juulil 2013 kogunesid Jõhvi läheduses asuvasse kaunisse Alutaguse Puhke- ja Spordikeskusesse 42 huvilist, et tutvuda Eesti kultuuripärandi infoallikatega. Hästi tuntud juht sellel alal Piret Noorhani ning Karin Kiisk koos oma kolleegidega väliseesti arhiivide töörühmast korraldasid 5. Baltic Heritage Networki eestikeelse suvekooli, kuhu saabus osalejaid üle kogu maakera, kokku üheksast riigist. Päevade jooksul tekkis kõigil palju küsimusi ning mõtteid, peeti huvitavaid diskussioone ja arutelusid. Suvekooli läbiviimist toetas rahvuskaaslaste programm.
Alberta Estonian Heritage Society (Alberta Eesti Kultuuripärandi Selts), VEMU/Eesti Õppetöö Keskus Torontos, Bibliograafia Klubi (Toronto), Rootsi Eestlaste Liit, Krimmi-Eestlaste Selts, Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis, Londoni Eesti Selts (Inglismaal), Peterburi Eesti Kultuuri Selts, Krasnojarski Eesti Kultuuriselts, Austraalia Eesti Seltside Liit, Eesti Arhiiv Austraalias, Eesti Arhiiv Ühendriikides ning Bostoni Eesti Selts olid saatnud oma esindajad suvekooli õpilasteks. Kanadast oli osalejaid neli: Piret Noorhani, Reet Leesment-Sepp, Peeter Leesment ja Helgi Leesment. USAst oli ka neli osalejat: Mati Piller, Wendy Piller, Villu Tari ning Juhan Urm.
Suvekooli õpetajateks (aga ikka ka õpilasteks) olid juhtivatel positsioonidel inimesed Eesti tähtsamatest mäluinstitutsioonidest: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikool.
Üks täistööpäev pühendatigi andmebaasidele. Ülalmainitud Eesti mäluasutused tutvustasid oma kogusid ning nendega seotud andmebaase. Paneb imestama, kui suur hulk ajakirjandusmaterjali on leitav internetist. Näiteks saab internetist lugeda suurt osa vanadest Toronto eesti ajalehtedest ning muidugi tänapäeval Eestis ilmunud materjale. Tutvustati ka mitmeid veebilehti, mis koondavad infot erinevate andmebaaside kohta. Andmebaaside maht sõltub muidugi sellest, kui kaugele on sisestamisega jõutud – neid täiendatakse pidevalt.
Andmebaasi näiteid ilmub järgmises ajalehe numbris.
Teine päev Alutagusel pühendati erakirjavahetustele. Toonitati nn tavaliste inimeste poolt saadetud kirjade ning postkaartide ajaloolist väärtust. Kuulsime näiteid kirjadest, mis kirjutatud eestlaste poolt nii Eestis kui välismaal, ka kaasmaalastete poolt Siberist. Südantlõhestavad olid vanad kirjad küüditatutelt omastele Eestis ja mujal maailmas. Sellised kirjavarad on väga väärtuslikuks ajalooallikaks. Eesti Rahva Muuseum kogub kirjade originaale eestlastelt üle maailma. Huvilistel palutakse kontakti võtta:
Riina Reinvelt
Estonian National Museum
Veski 32, Tartu 51014, Estonia
tel: +372 7350406
e-mail: riina@erm.ee
Kirjavahetusi võib pakkuda ka lähimasse väliseesti arhiivi, kui teie kogukonnas selline tegutseb. BaltHerNet (piretnoorhani@gmail.com) aitab arhiivide vahel sidet pidada ja vahendab infot erinevates kogudes leiduvate kirjavahetuste kohta.
Lisaks tõhusale tööle, mida Alutagusel tehti, tuleb mainida ka toredat filmiõhtut. Vaadati draamafilmi „Eestlanna Pariisis” (2012), milles peaosasid mängisid eesti näitleja Laine Mägi ning kuulus prantsuse staar Jeanne Moreau. Kohal oli ka filmi režissöör Ilmar Raag, kes kõneles filmi saamisloost, vastuvõtust ja paljust muust.
Suvekooli lõpuõhtul löödi laulu Leho Laaseri lõõtsamuusika saatel. Viimasel päeval tehti ringsõit Ida-Virumaal. Käidi Kuremäe kloostris, Tartu Ülikooli Narva Kolledži uues hoones ja Narva Muuseumis.
Alutaguse suvekoolist osavõtjad tutvusid sel soojal juulikuul taas või esmakordselt teiste samahuvilistega. Ajapikku on oodata ikka rohkem koostööd kõigi maailma Eesti arhiivide pidajate ja andmebaaside rajajate vahel. Oodatakse ka rohket olemasolevate andmebaaside kasutamist nii eestlaste kui teiste huviliste poolt.
Näiteid mõnedest andmebaasidest, mida tutvustati käesoleva aasta juulikuus toimunud Baltic Heritage Network'i eestikeelses suvekoolis Alutaguses, Kirde-Eestis; pikem artikkel ilmus eelmises ajalehes. Valik on tehtud nende andmebaaside seast, mis tegelevad väliseestlusega:
www.muis.ee — Muuseumide Infosüsteem, mis hõlmab 60 Eesti muuseumi; rikas allikas.
ais.ra.ee — Rahvusarhiivi infosüsteem, mille kaudu saab otsida nende arhiivikogude seast.
ester-rr.nlib.ee — peamine juurdepääs Eesti raamatutele ja ajakirjandusele. Võib valida, kas tallinn.ester.ee või tartu.ester.ee , kuna suuri raamatukogusid asub mõlemas linnas.
http://ise.elnet.ee — Eesti artiklite andmebaas. Tihti pääseb viitest otse edasi artikli enda juurde (kui see on digiteeritud). Sinna pääseb ka ESTER avalehelt – otsida suurte trükitähtedega „ISE” lehekülje all vasakul nurgas.
www.veart.tlulib.ee — väliseesti ajalehtede ja olulisemate ajakirjade artiklite jooksev bibliograafia.
isik.tlulib.ee ehk VEPER — sisaldab silmapaistvamate väliseestlaste isikuloolisi ja bibliograafilisi andmeid.
veilu.tlulib.ee — väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes.
www.kirmus.ee — Eesti Kirjandusmuuseum (Tartus) kodulehekülg. Seal asub mitu arhiivkogu, k.a. trükised, dokumendiarhiivid, filmid, fotod, jpm.
kivike.kirmus.ee — koondab infot kõigi Kirjandusmuuseumi kogude kohta, sh. eesti rahvaluule, kirjakultuur ja kultuurilugu.
www.ihrc.umn.edu — Immigration History Research Centre Minnesota Ülikoolis kogub USAsse saabunud immigrantide materjale, ka eestlaste omasid. IHRCsse on saadetud suur osa Lakewoodis, New Jersey's asuva eesti arhiivi materjalidest. Suur osa sellest infost on tänu Eestist tulnud abilistele juba andmebaasi jõudnud, aga teha on veel palju.
Tutvustati ka uut Rahvusarhiivi poolt loodavat infosüsteemi, kuhu väliseesti arhiivid saavad hakata sisestama andmeid oma kogude kohta. Tööd alles käivad, seepärast pole infosüsteem veel publikule avatud. Seni võivad huvilised külastada infoportaali www.balther.net , kust on võimalik jõuda väga erinevate väliseesti ainest sisaldavate andmebaaside, kogude ja infoni.
Helgi Leesment ja Piret Noorhani