Subscribe Menu

Ehk küll torm ja maru möllab

Selle vana ringimängu laulu sõnad tuletasid mulle meelde Kanaadamaa lehemehed. Ei, ega nemad meie rahva traditsijoonisi ei tunne, see tuli neil puhta kogemata. No te mäletate küll seda aega, kus küla kiige all alati tantsu ei löödudki, tehti oopis ringi- vai tsõõrimängu. Noh, oiti ringis tammudes üksteise kätest kinni ja lauldi ikke et „üks jahimees läks metsa" vai miskit muud sellesarnast. Aga kui salm otsa sai, siis tuli rehvrään, et „ehk küll torm ja maru möllab irmsasti-i-i, siiski ma su juurde jõuan armsasti." Siis võtsid selle Manni vai Madli kaenlasse, kes su kõrval juhtus tammuma, ja keerutasid polkat nii et tolm taga. Siis läks jällegi jahimees metsa vai võttis peremees naise kuni uue polkaringini. Olid ilusad ajad.
Sandy vägitöö - Foto: Eesti Elu

Vata need vanad ilusad ajad tulid sellepärast meelde, et kohalikud seitungitegijad ei saa ilma sensatsijoonita kudagi läbi. Ennevanaste üteldi kõmu vai keelepeks, nüütsel ajal on sensatsijoon. Kõik sõnad on pikemaks venitatud, siis jusku oleks peenem vai suurtsugusem. Noh, Ameerikamaal möllab ju see irmus urrikaan Sandi ja meie lehemehed kohe tahvad natukest omale kah, muidu pole millega lehte täita. Ajasidki siis rahva pabinasse, et olge valmis, Sandi tuleb ja rikub meie noorte sandipäeva ehk alluviini ära. Meie Kata sattus kah ärevusse, et kui nüid Sandi tuleb ja lekker ära läheb, kuda siis sinusugused sandid trepist alla saavad. No on mul vaja ronida. Kui lükkab meie kõrge kivimaja kummuli, siis on kama kõik, kas jääd kiviunniku otsa vai alla.

Need urrikaanid ja tornaadud ja orgaanid ja tsunaamid pole ju midagist muud kui kõva tuule aukraadid. Ei ole mina aru saand, kes neist kapten ja kes kindral on. Pahandust teevad nad kõik ullu moodu ja et inimesi nende eest oiatatasse, see on õige tegu, aga seda peaks minu meelest tegema kudagi asjalikumalt. Nigu tänagi ommuku. Kata tõi ukse tagast seitungi ja näitas mulle kolmetolliste pookstaavidega pääliskirja, et Sandi juba tapab meie inimesi kah. Kaesin sisse – no täitsa tõsi: ühele naisterahvale oli miski silt kõrgelt kaela kukkund ja inime oli surma saand. Ja mitmel pool oli lekker mõne tunni ära old. Paha lugu jah, aga neid siltide ja kivilahmakate kukkumisi on siin old ilma Sanditagi. Ja mõned aastat tagasi oli kogu linn terve päeva ilma lekrita, ühtegi Sandit pold silmapiiril.

Kata näitas veel näpuga, et näe, siin ütleb, et esmaba õhta algab meil torm. Ma siis vastasin, et õigus jah, aga sa loed seda asja teisipäevasest lehest. Vanaste üteldi nisukese jutu pääle, et tule eile meile. No siis jäi Kata kah vakka.

Eks igale inimesele ole oma leivateenistus tähtis, seitungisuradele kah. Selle ringimängu rehvräänil oli ju kah teine salm, et „köster käskis kella lüia irmsasti-i-i, pekker käskis saia süia armsasti.” Küll kõik tormid ja marud vaibuvad kah irmsasti ja Karla lora jõuab teie juurde armsasti ning õigel ajal.
Kargu Karla

Read more