Subscribe Menu

Ela, Eesti

Veebruar on aasta lühim kuu, samas mahub sellesse mitu nii rahvuslikku kui ka kirikukalendri järgi olulist päeva.

Eesti kaitsejõudude eruleitnant (reservis) Markus Alliksaare sõnavõtt Tartu rahulepingu 105. aastapäeva puhul oli paeluv ja faktirohke, keskendudes isiksustele ja uuele korrale toonases Euroopas, kuhu Eesti astus vabariigina vabade rahvaste perre. Foto: EE

Kirikukalendris oli möödunud pühapäev Issanda templissetoomise püha, selle tähenduses on leida päästet, valgust ja kirkust. Küünlapäeva jumalateenistusega 2. veebruaril märkis Peetri kogudus seda ning ka Tartu rahu 105. aastapäeva, riigi ajaloos esimest sellist olulist päeva. Teine teadagi on Eesti Vabariigi aastapäev, mida märgime tänavu Agricola kirikus 23. veebruaril.

Prelüüdi, Frédéric Chopini „Nokturn C-moll op.48 nr 1“, esitas klaveril Erik Kreem. Diakon Karl Paju tervitas kogudust ja palus kahte leerinoort küünlaid süütama, seletades sealjuures, kuidas küünal valgusetoojana kirikus tähtsuse sai. Viidi läbi algusliturgia. Susan Pruvli luges epistlit, 1 Jh:5-7; Eda Oja evangeeliumi, Lk 2:22-33.

Pärast jutluselaulu „Armas Jeesus avita“ astus koguduse ette Markus Alliksaar, kes andis Tartu rahulepingu aastapäeva tähtsusest detailirohke ajaloolise ülevaate nii emakeeles kui inglise keeles. Alliksaar selgitas kuidas jõuti päevani, mis Jaan Poska sõnul on kõige tähtsam eesti rahva ajaloos. Tartu rahu sõlmimise kuupäeva võib pidada Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Tartu rahu kinnitas Vabadussõja lõppu, võitlust, millega maksti kallist hinda. Seda päeval, mil kirikus teame, et oleme Jumala valguses, mis on igavene.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more