Subscribe Menu

Karla kalendrisaba – Elagu riigivanem!

See vana lugu tuli sellepärast meelde, et praegane riigivanem olla kah Torontus külas käind ja meie inimesi kättpidi teretand. Ma tean küll, et tal on nüid teistsugune nimetus, aga mina olen veel vana riigivanema aegne mees, mina ütlen nii, kuda ma olen arjund ütlema, las keski tõlgib noorematele, kes aru ei saa.
Minust muidugi uue riigivanema jutule minejat ei saand, aga Ärman käis ja kandis mulle kõik kenasti ette, peris mõnus oli kuulata. Ma kõnelen kõigepealt oma jutu ära, muidu unub ja kes teine seda enam mäletab.
Riigivanemale kingiti Eesti Maja osatäht- foto: Tambet Kask


Eks vana Pätsule meeldis kah vahel lihtrahva ulgas ringi liikuda, kuskile külla sõita ja mõne talumehe käest küsida, et kuda sel aastal viljasaak on vai kas sul juba sõnnik laotatud ja kesa küntud. Rahvale nisuke asi meeldis. Põld toitis meid kõiki, nii peremeest kui popsi ja riigivanemat kah.

Ükskord tulid sügise poole ja riigivanema autu jäi minu naabritalu popsi ukse ees porisse kinni. Sohver sebis autu kallal, Päts tuli tee peale välja selga sirutama. Popsi-Jakup tuli tarest, loopis oma kaabulotti õhku ja õikas: „Elagu riigivanem!” Vana Päts muheles, võttis taskust kahekroonise, andis Jakupile ja ütles: „Eks mine osta siis omale üks riigivanem.” Sedamoodi nimetati meil viinaliitert, poolik oli asunik.

Tuleb välja, set see praegane riigivanem, ükskõik mis nimega nad teda nüid kutsuvad, on samasugune rahvamees kui Päts. Olid prouaga kahekesi Eesti Majas rahvaga ead juttu ajand, mitme kohalikuga koos ennast aparaadiga ülesse võtta last ja pidand ennast ültse üleval nigu arilik inime. Pudelit ta polla välgutand, aga proua Evelinil oli taldrek sakuskaga ikke ühes old. Tuli soola-leivale nigu õige taluperenaine. Las igaüks ostab omale liitri vai asuniku, nii kuda keski tahab, aga kui vaja peale ammustada, siis tarvitagu Ärma talu saadusi.

Ehatare vanakestele jääb proua külaskäik kindlaste ästi meelde. Nad ju kah kõik vana aja inimesed, nüid ea omavahel arutada ja rõõmustada, et ära nägime selle tragi naisterahva, kes riigi valitsejat valitseb. Ega seda muidugi kõva äälega välja ütelda ei kõlba, aga kalendrisaba on nigu omaette riik, seal tehasse kõike teistmoodu ja kõneldasse kah teistmoodu.

Kõige ilusam asi oli juhtund veel Jõekääru lastekodus. Riigivanem oli seal raiund agu, proua korjand kokku ja see ollandi nime ja eesti ingega minister meie pealinnast vedand unnikusse. Vata need olid alles talgud! Küll oleks taht ise kah neist osa võtta.

Ärman kinnitas veel, et Eesti Maja jääb kah lammutamata. Riigivanemale oli osatäht kingitud, ega ilma tema loata saa nüid enam keski sinna pulltooseriga möllama minna. Nüid õikan mina kah nigu popsi-Jakup: „Elagu riigivanem!”

Kargu Karla

Read more