Raua üheks inspiratsiooniks võis olla Raggedy Ann, kes oli populaarne ameerika kaltsunukk, temast kirjutas Johnny Gruelle alates 1918.a. Põhja-Ameerikas möödunud sajandil sündinute hulgas on vist suur enamus kaltsu-Annist teadlikud. Kuid Sipsik on meie. Juunis lasti Eestis ringlusse miljon kahe-eurost münti, millel on mitmes erinevas kujundis austatud Sipsikut, nii nagu Valter meeldejäävalt joonistas. Neist pakendati 8500 meenekaartidesse. Nõudmine oli nii suur, et esmaspäeval saabus rõõmustav uudis, et müüki paisati lisaks veel 8500 Sipsiku meenekaarti. Neid münte ei lunasta keegi, need on just mälestuseks ostetud.
Neile, kes pole lasteraamatut lugenud, lühidalt: tüdruk Anu, kellele ta vanem vend Mart kaltsunuku tegi, viis Sipsiku kõikjale enesega seiklema. Kas ujuma, katusele ronima, taksoga sõitma või, noh, tegema, mida väiksed tüdrukud teevad. Anu seletas iga seikluse käigus nukule nende ümber juhtuvat. Kuid Sipsik hakkas kartma, et Anu kasvab suureks. Ja ehk unustab oma nuku. Nii lootis Sipsik leida meenena enesele koha kingakarbis, kuhu vananedes Anu ehk vahel sisse kiikaks. Nii lapsepõlve rõõme meelde tuletades.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
