Subscribe Menu

Elan Toronto südalinnas

VEMU kirjutajate klubi alustas uut aastat. Nii nagu eelmisel aastal, pakume teile tänavugi lugemist neilt, kes klubis oma lugusid jäädvustamas ja jagamas käivad. 2024. aasta viimasteks teemadeks olid „Asjad, mis on vastukarva“ ja „Asjad, mis panevad südame põksuma“. Piret kirjutas elust misofoonina ehk inimesena, kes on tundlik helide suhtes. Jaanuarikuiseks kohtumiseks pidi igaüks oma teemat edasi arendama. Siin on Pireti lugu.

Elan Toronto südalinnas, üürikorteris. Väga mugav koht on. Saan tööle kõndida, kui viitsin - 25 minutit. Kui ei viitsi, lähen metrooga - 15 minutit. Koerner Hall on samuti veerandtunnise jalutukäigu kaugusel ja ka muu kultuur on käeulatuses, nagu poed ja söögikohadki. Kuna asun 1. ja 2. metrooliini ristumispunktis, on siit mugav igale poole minna. Parim lokatsioon jalamehele. Asun elu keskel.

Kuigi olen pärit väikelinnast Tartust, mis on täpselt minu mõõtu ja kahtlusteta koht nr 1 maailmas, meeldib mulle ka elu suurlinnas. Kui juba keset miljonilinna elada, siis mida kõrgemal, seda parem. Mulle meeldiks vist ka mäe otsas elada. Üks paremaid meditatsioonipositsioone - võimalus vaadata kõrgelt ja kaugele, silmapiiri poole. Mu Isabella tänava aknast jagus avarat silmapiirivaadet tükiks ajaks, kuid viieteistkümne aastaga on vaatevälja kerkinud kaheksa uut hoonet. Päris kinni pole vaadet veel ehitatud - justkui piiluauk on jäetud, kust näen endiselt Rosedale Valley rohelust ja taamal kõrguvaid tornmaju.

Enne...
Enne...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more