Sauna tervisekasu eakatele
Selles artiklis käsitleme regulaarse saunaskäimise tervisekasu eakatele. Paljud eestlased, soomlased ja teised Põhja-Euroopa päritolu inimesed on juba ammu sauna oma elustiili osaks teinud. Sauna populaarsus kasvab nüüd üha enam ka teiste kanadalaste seas. Lisaks sotsiaalsetele ja üldisele lõõgastusele pakutavatele eelistele on teadusuuringud näidanud saunal mitmeid tervisekasusid, eriti tervisliku vananemise seisukohalt. Kuigi uurimistöö regulaarse saunaskäimise tervisemõjude kohta jätkub ning mõned allpool nimetatud kasud on veel esialgsed, viitab kasvav teaduslik tõendusmaterjal selgelt sellele, et regulaarne saunakasutus toob kaasa püsivaid terviseparandusi.
Regulaarse saunaskäimise tervisekasude hulka kuuluvad väiksem risk südame- ja veresoonkonnahaiguste, hingamisteede haiguste, insuldi, äkilise südamesurma, kõrge vererõhu, dementsuse ja Alzheimeri tõve tekkeks ning väiksem üldine suremus. Samuti paraneb üldine tervis kogu eluea jooksul. Need kasud suurenevad sauna kasutamise sageduse ja kestuse kasvades ning suurim kasu on täheldatud inimestel, kes käivad saunas 5–7 päeva nädalas. Siiski on ka tagasihoidlikku pikaajalist tervisekasu täheldatud juba siis, kui saunas käiakse vaid 1–2 korda nädalas.
Väga külma vette kiire hüppamise asemel soovitatakse eakatel sauna seansside vahel jahtuda järk-järgult, kuna väga kiire jahutamine võib suurendada südamerütmihäirete ja pärgarterite ahenemise riski.
Iga saunaseansi kestus peaks sõltuma inimese enesetundest, sest ülekuumenemine võib põhjustada pearinglust, vedelikupuudust ja ohtlikku vererõhu langust. Oluline on hoida organismi hüdreerituna, juues piisavalt vedelikku ning vältides märkimisväärset alkoholi tarbimist saunas viibimise ajal. Väga külma vette kiire hüppamise asemel soovitatakse eakatel sauna seansside vahel jahtuda järk-järgult, kuna väga kiire jahutamine võib suurendada südamerütmihäirete ja pärgarterite ahenemise riski.
Saun võib olla mõnele inimesele vastunäidustatud, eriti neile, kellel on ebastabiilsed südame-veresoonkonna haigused. Eakatel, kes ei ole saunaga harjunud või ei ole kindlad oma tervislikus seisundis, soovitatakse enne sauna kasutamist konsulteerida tervishoiutöötajaga. Siiski saab enamik vanemaid inimesi regulaarsetest mõõdukatest saunakogemustest turvaliselt kasu.
Saunas viibimine tõstab kehatemperatuuri mitu kraadi Celsiuse järgi, kiirendab südame löögisagedust ning põhjustab higistamist ja naha verevoolu suurenemist, mis aitab keha jahutada. Need muutused viivad ajutise vererõhu languseni, ainevahetuse kiirenemiseni ning saunajärgse lõõgastustundeni, mis on seotud meeleolu parandavate ainete, näiteks beeta-endorfiinide, suurenenud tasemega vereringes. Saun võib ajutiselt ka söögiisu vähendada, soodustades seedetraktis leptiiniks nimetatud hormooni vabanemist, mis on seotud täiskõhutunde ja küllastusega.
Regulaarne saunaskäimine aktiveerib mitmeid füsioloogilisi mehhanisme, mis parandavad südame- ja vereringe tervist. Nende hulka kuuluvad süsteemse põletiku vähenemine, arterite elastsuse ja endoteeli funktsiooni paranemine, madala tihedusega rasvhapete hulga vähenemine vereringes ning pikaajaline vererõhu langus.
Kehatemperatuuri tõstmine saunas võib samuti aeglustada füsioloogilist vananemist, suurendades looduslike antioksüdantide tootmist ja vähendades oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress võib põhjustada pikaajalist kahjustust mitokondritele (rakkude energia ainevahetusega seotud organellid) ja kiirendada vananemisprotsessi. Saunas keha kuumutamine soodustab ka niinimetatud kuumašokivalkude (Heat Shock Proteins – HSP) tootmist, mis aitavad kaitsta struktuurseid ja funktsionaalseid valke kahjustuste eest ning on seotud vananemisprotsessi paranemisega. Süsteemse põletiku vähenemine, mis kipub vananedes suurenema, on samuti seotud regulaarse saunakasutusega. Samuti on näidatud, et saun suurendab rakkudes sirtuiinide taset. Sirtuiinid on ained, mis on seotud rakkude stressireaktsioonidega ning nende suurem tase rakkudes on seotud pikema eluea ja tervema vananemisega.
Kognitiivse võimekuse languse, dementsuse ja Alzheimeri tõve tekkimise vähenemist vanemas eas on samuti seostatud regulaarse saunaskäimisega. Kuigi nende sauna põhjustatud kasude täpseid füsioloogilisi mehhanisme uuritakse veel, võivad need hõlmata aju paremat verevarustust, teatud hormoonide – nagu varem mainitud beeta-endorfiinide – taseme tõusu ning HSP-de ja sirtuiinide suurenemist. Ka regulaarsed mitteametlikud ja lõõgastavad suhtlused teiste inimestega saunas võivad aidata kaasa eakate paremale vaimsele tervisele.
Regulaarne saunaskäimine võib parandada ka immuunsust ning vähendada külmetushaiguste, gripi, kopsupõletiku ja teiste hingamisteede haiguste esinemissagedust ja raskusastet. Samuti võib see parandada kopsude ja hingamisteede üldist talitlust.
Hiljutised uuringud on näidanud, et regulaarne treening koos regulaarse saunaskäimisega võib eakatel anda sünergilisi ja täiendavaid eeliseid tervislikule vananemisele võrreldes sellega, kui teha ainult ühte neist.
Nagu varasemates artiklites arutatud, parandavad regulaarsed aeroobsed ja lihasjõudu arendavad harjutused samuti märkimisväärselt südame-veresoonkonna ja kognitiivset tervist, pikendavad eluiga ning soodustavad tervislikku vananemist, kutsudes esile sarnaseid füsioloogilisi mehhanisme ja reaktsioone nagu saun. Hiljutised uuringud on näidanud, et regulaarne treening koos regulaarse saunaskäimisega võib eakatel anda sünergilisi ja täiendavaid eeliseid tervislikule vananemisele võrreldes sellega, kui teha ainult ühte neist. Seega võib regulaarse saunaskäimise lisamine aktiivse eluviisi juurde tuua täiendavat tervisekasu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et regulaarne mõõdukas saunaskäimine pakub enamikule eakatele märkimisväärset tervisekasu. Sauna kasutamise ühendamine aktiivse eluviisiga annab täiendavaid tervisehüvesid ning aitab pikendada tervena elatud eluiga, vähendades krooniliste füüsiliste ja vaimsete haiguste esinemissagedust.
Peter Tiidus, Ph.D. Brocki Ülikooli rakendustervise teaduskonna dekaan ja kinesioloogia professor
