2023. aasta e-etteütluse tekst oli inspireeritud noorte laulu- ja tantsupeost, liikumisaastast ja Artur Alliksaarest. Teksti koostasid: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Sirli Zupping ja Vikerraadio vastutav toimetaja, „Keelesaate“ autor Piret Kriivan.
E-etteütlust sai kirjutada kuues kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Samuti oli võimalik kaasa teha ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestel.
Kuna tänavune tekst oli pühendatud laulu- ja tantsupeole, said peol osalejad end e-etteütluse lehel eraldi ära märkida ja osaleda eriauhinna loosimises.
Pärast kirjutamist tehti Vikerraadio kodulehel teatavaks etteütluse tekst koos paralleelvariantide ja veakohtadega.
Võitjad kuulutati välja Vikerraadio saates Reporteritund, kus selgitati tekst ka lahti. Selle aasta tekst tundus kirjutajatele olevat kergem, mida näitasid ka tulemused. Kui eelmisel aastal oli vaid 13 täiesti vigadeta etteütlust, siis seekord oli vigadeta tekste 432.
Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Martin Leis (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Kristofer Oja Nõo Reaalgümnaasiumist (õpilaste kategooria), Marju Roberts(filoloogide kategooria), Julia Männik (muu emakeelega kategooria) ja Annika Kluge (välismaal elavate eestlaste kategooria). Parim nutiseadmega kirjutaja on Margit Kerov. Vaegkuuljate kategoorias võitis Külliki Bode.
Tänavune e-etteütlus tegi kõigi aegade rekordi: saadeti ära 10 890 etteütlust, varem on 10 000 piiri ületanud 2021. a etteütlus. E-etteütlusele esitati 432 täiesti veatut teksti, pea tuhat osalejat tegi üks-kaks viga.
Aktiivne oli osavõtt koolides ning 20-25-aastaste hulgas. Kõige rohkem osalejaid kooliõpilaste hulgas oli Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist: 410, järgnes Nõo Reaalgümnaasium 167 ja Püha Johannese Kool 134 osalejaga.
Selle aasta e-etteütluse tekst:
Üks modernne suunamudija kirjutas hiljaaegu Facebookis, et Artur Alliksaare sajanda sünniaastapäeva puhul võiks noorte laulu- ja tantsupidu alata mõne alliksaarelikus vaimus levimuusikapalaga.
Nojah, päris naljakas, kui ühendkoor ülistaks liikumisaastat omamoodi hääldusharjutusega, esitades lugu „Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes“.
Praegu, nagu me teame, süüdatakse laulupidude tuli Mihkel Lüdigi laulu „Koit“ saatel, mille sõnad olevat Friedrich Kuhlbars kirjutanud lauluseltsis Koit umbes veerand tunniga.
Mainitud seltsi loomise ja nime idee sündis Võrtsjärve-äärses kõrtsis, kus koduteel peatunud laulupidulised mekkisid kesvamärjukest ja nägid idataevas punetama löönud koitu.
Alliksaare poeesiat repertuaaris igatahes ei ole, aga „Olematus võiks ju ka olemata olla“, nagu kõlab literaadi postuumselt ilmunud luulekogu pealkiri.
Paralleelvõimalused:
sajanda ~ 100.
levimuusikapala ~ levimuusika pala
lauluseltsis „Koit“ ~ lauluseltsis Koit
Praegu, nagu me teame, süüdatakse .. ~ Praegu – nagu me teame – süüdatakse ..
Facebookis ~ Facebook’is
umbes veerand tunniga ~ umbes veerandtunniga
„Olematus võiks ju ka olemata olla“, nagu kõlab
„Olematus võiks ju ka olemata olla“ – nagu kõlab
olematus võiks ju ka olemata olla, nagu kõlab
olematus võiks ju ka olemata olla – nagu kõlab
