Subscribe Menu

Endel Tulvingu arhiiv sai uue kodu

Jaanuari alguspäevadel jõudis Eestisse ja Tallinna sadamast joonelt Eesti Rahva Muuseumisse kauaoodatud saadetis Kanadast – professor Endel Tulvingu ja tema abikaasa Ruth Tulvingu (1930-2012) arhiivi esimene osa, kokku 42 kastitäit olulist kirjavara. Arhiiv sisaldab konspekte, märkusi, kirjavahetusi, loengu- ja esitlusmaterjale jms teadustööst psühholoogia ja eriti mälu (nt on episoodiline mälu just tema poolt kirjeldatud) valdkonnas. Ruth Tulvingu arhiivis leidub kirjavahetust, mõtteid, konspekte, ülevaateid ja ka koopiad tema loodud kunstitöödest, mis on saanud inspiratsiooni ka Endel Tulvingu uurimisteemast.
Foto: Riina Reinvelt

Kokkulepe anda arhiiv alalisele hoiule ning teha see uurijatele kättesaadavaks just Eesti Rahva Muuseumis saavutati Endel Tulvingu ja ERMi toonase direktori Krista Aru vahel juba 2012. aastal. See valik võib tunduda mõneti üllatav, sest ERM on tänapäevani tuntud rohkem esemelise vara koguja ja uurijana, eestikeelne kirjasõna aga kuulub rohkem Eesti Kirjandusmuuseumi (mis 1940. aastal lahutati ERMi koosseisust) valitsemisalasse. Siiski on uuemal ajal sõnastatud ERMi kogumispoliitika üks põhisuundi just eesti diasporaa materjalide kogumine, täpsemalt on teema sõnastatud nii: „Eesti kogukonnad välismaal: idas ja läänes elavate Eesti kogukondade kujunemine, etnilise identiteedi säilitamine, rahvuslik tegevus, rahvussümbolid, tänapäeva situatsioon.”

Toronto ülikooli emeriitprofessori, Tartu ülikooli audoktori, Eesti Teaduste Akadeemia välisliikme ja paljude muude tiitlitega pärjatud Endel Tulvingu kogu vastab kõigile loetletud tingimustele par excellence. Kogu põhiosa moodustab Tulvingu kirjavahetus psühholoogia ja mälu-uuringute maailmanimedega, nagu Gus Craik, Henry Roediger, Daniel Schacter, John Gardiner jt. Kahtlemata pakuvad tulevastele uurijatele maailmamainega teadlase professionaalse pärandi kõrval erilist põnevust ka kastid pealkirjadega „mälestused”, „sorteerimata”, samuti Tartu Ülikooli Fondi ning Toronto Ülikooli eesti õppetooliga seotud materjalid.

Eesti rahva Muuseumis loodetakse, et professor Tulvingu julgustav eeskuju oma arhiivivara lähetamisel Eestisse leiab rohket järgimist. Eesti kultuuripoliitikas on juba aastaid tugev rõhk muuseumi- ja arhiivikogude digiteerimisel, mis teeb kogud kättesaadavaks uurijatele nende asupaigast sõltumata, materjalide füüsiliseks säilimiseks üle sajandite on praeguseks parimad tingimused siiski Eestis.

Kaarel Tarand

Read more