Subscribe Menu

ESTO 2019 – Teeme Eestile pesa igasse südamesse

Ülalnimetatud mõte oli üks läbivaid äsja lõppenud ülemaailmsete eestlaste kokkutuleku – ESTO 2019 kandvaist ideedest. Globaliseerumine, üleilmastumine on muutnud meie suhtumist väljaspool Eestit elavaisse rahvuskaaslastesse, maailma muutunud olukord võimaldab soovijail igal ajal vaba Eestit külastada.
ESTO jõudis 30. juunil Eesti Rahva Muuseumisse: vaadati Helga Meritsa dokumentaalfilme, mitmeid esinemisi ning avati suurejooneliselt ERMi ja Väliseesti Muuseumi koostöönäitus „ESTO – üleilmse eestluse hoidja“, mis jääb avatuks 21. juulini. Päev läks ajalukku ka ESTO lipu jaoks: nüüdsest on lipuvardas teiste logomärkide hulgas ka seekordsete üleilmsete eesti kultuuripäevade märk, kirjutas Postimees. ESTO 2019 logo autor on Jaan Kittask Kanadast. Märgi kinnitas lipuvardasse ESTO 2019 peakomitee esinaine Sirle Sööt Rootsist, assisteerisid peakomitee aseesimees ja Tartu toimkonna juht Ants Johanson (par.) ning ERMi direktor Alar Karis. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

Aga kui mitte, siis aitab meie juurte säilitamisele kaasa seegi, kui hoiame oma armsat Maarjamaad oma hinges, oma südamesopis kallil kohal. Seda nimetasid nii Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid oma ESTO esinemistes kui ka peapiiskop Urmas Viilma.

Eestist eemal elavate rahvuskaaslaste kõige suurem ühine kokkusaamine toimub ESTOde raames. Eelmine sarnane peeti üheskoos Lääneranniku Eesti Päevadega (LEP) San Franciscos 2013. aastal. Sel korral jõudsid ulgueestlased oma pidustustega läbi Soome pealinna Helsingi taas koju Eestisse Tartusse ja Tallinnasse (eelmine kord 1996, kui ESTO toimus Stockholmis ja Tallinnas).

ESTO 2019 algas noortekongressi ja loengutega Helsingis 27. juunil. Sel korral oligi globaalset eestlust esile toov festival suunatud noortele, kellele oli korraldatud eriprogramm mitmesuguste erinevate mõttetalgute ja loengutega. Neist saab lähemalt lugeda lähituleviku Eesti Elu numbritest.

Ametlik kava aga sai hoo sisse 28. juunil Helsingi südalinnas Senati valjakul, kuhu olid juba hommikul vara üles seatud laadatelgid ja kus Toomkiriku ees tegi viimaseid hääleproove ESTO ühendkoor. Toomkirikus toimus ka ESTO avajumalateenistus, teenisid EELK piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets ning jutlustas peapiiskop Urmas Viilma. Helsingi piiskopi Teemu Laajasalo tervituse edastas pastor Maija Kuoppala. Muusikalist osa rikastas Helsingi eestlaste koor Siller (dirigendid Karin Taukar ja Paul Purga), orelil Vivika Oksanen. Festivali ajaks andis Eesti Rahva Muuseumis (ERM) hoiul oleva ESTO lipu suurpidustusteks kasutada ERMi direktor Alar Karis.

Jumalateenistuse järel jätkus avapidustus õues, Toomkiriku kõrval Senati platsil. Lauljad rivistusid Senati väljaku treppidele ja laulsid südamest meile armsaks saanud laule, esmajoones muidugi Eesti hümniga, mis hiljem läks kordamisele soome keeles Soome hümnina. Kontserti dirigeerisid Peeter Perens, Guido Ausmaa, Helge Kõrvits, klaverisaade Maarja Plink. Kõnedega esinesid EV President Kersti Kaljulaid ja Helsingi aselinnapea Nasima Razmyar. Laulude vahel täitsid Senati väljakut kaunid rahvarõivad, esinesid mitme rahvatantsurühma tantsijad nii Eestist kui Venemaalt, tantsujuht Kaie Kuut. Kogu kava teadustasid sujuvalt Katrin Kesklaas ja Raigo Megerita.

Päikeselisest Helsingist ja südamelähedastest lauludest-tantsudest positiivse laengu saanud estolased viidi Helsingi kesklinnast bussidega sadamasse, kus Tallinna suunduval Silja Europal jätkus õhtu piduliku õhtueine ja toreda kavaga. Estolasi tervitas peakomitee esimees Sirle Sööt, kava juhtis peakomitee abijuhataja Ants Johanson. Tervitasid ja esinesid: Anne-Ly Reimaa kultuuriministeeriumist, ERMi direktor Alar Karis, Silja Europa kapten Rein Õnnis, Georg Metsalo (Rootsist), Liilia Corradi, Greta Madeleine Gnannt ja Tuuli Solom, Guido Ausmaa ja Ants Johanson. Südame tegi soojaks K. A. Hermanni lapse(lapse)lapse Pille Lille ja noorukese, 9aastase Grete eeslaulmisel ühiselt lauldud „Kungla rahvas“. Kava lõpetas rahvakunstiansambel Leigarid. Valge laeva randudes jätkus pidu Ott Leplandi ja tema saatebändi muusika saatel.

Järgmiseks kaheks päevaks viisid bussid estolased Tartusse. Toimus mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid üritusi, muuhulgas avati Tartus Spordi- ja Olümpiamuuseumis koostöös Torontoga valminud näitus eesti sportlastest Kanadas, samuti esitleti omaaegse tuntud korvpalluri, pagulusse jõudnud Herbert Niileri elulooraamatut ning ERMis samuti koostöös VEMUga valminud ülevaatenäitust ESTOdest. ERMis toimunud ESTO näituse avamisel oli ajalooliseks momendiks 2019.a festivali märgi kinnitamine ESTO lipu vardale. Seda viisid läbi ESTO peakomitee juhid Sirle Sööt ja Ants Johanson ning ERMi direktor Alar Karis. ERMis esinesid ka New Yorgi rahvatantsurühm Saare Vikat ja pereansambel Õunake Tveri linnast.

Laupäevaõhtu suurürituseks oli Tartu Raekoja platsil toimunud ESTO Laul, kus taas esines ühendkoor estolastest mitmelt mandrilt. Juhatasid Triin Koch, Lauri Breede, Reet Lindau-Voksepp ja Rosemarie Lindau. Südamlikud ja armastatud koorilaulud tõid liigutuspisara silma nii mõnelegi lauljale kui kuulajale arvuka publiku hulgast.

Pühapäevahommikusel jumalateenistusel Tartu Jaani kirikus teenisid õpetajad Naatan Haamer ja Triin Käpp. Aga toimusid ka teatrietendused, kaasa arvatud koostöös Toronto Eesti Õppetoo Keskuse ja Rakvere Teatriga valminud etendus „La h us“.

Ükski ESTO ei moodu Salakõrtsita. Ja Salakõrtsist ei saa puududa Puus Brothers. Urmas Kärner oli selgi korral suutnud kokku tuua erinevail mail elavaid eestlasist pillimehi ning nende poolt pakutud muusika ei jätnud Püssirohukeldrisse kogunenud pidulisi külmaks, nii mõnigi ütles järgmisel päeval, et see oli mitme aasta parim pidu. Järgmisel õhtul mängis väliseesti muusikat laulja, helilooja ja pillimehena tuntud Vaiko Eplik.

Esmaspäeva hommikul asusid bussid Tartu Vanemuise teatri eest taas pealinna poole vurama, kus jätkus tihe programm. Paariks päevaks koliti Telliskivi Loomelinnakusse, kus peeti paneelarutlusi erinevail teemadel, neid sai vaadata otseülekandes ja on ka järelvaadatavad. Samuti on võimalik vaadata Rahvuskongressi avamist ja president Kaljulaidi kõnet seal. Rahvuskongressi külaliste hulgas oli ka teine president – Arnold Rüütel, sõna võtsid lisaks ametisolevale presidendile välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus. Rahvuskongressi läbiviijaks on Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), peakorraldajad olid Leelo Pukk Rootsist ja Reet Marten-Sehr (EKNi esindaja) Kanadast.

1. juuli – Kanada päev sai vägeva punkti rahvarohke kokkusaamisega Telliskivi loomelinnakus asuvas restoranis Kärbes. Esinesid Toronto Eesti Meeskoor, solistid Aret Kerge, Oliver Kuusik ja Avo Kittask. Aega sai sisustada ka tänavahokit mängides või lihtsalt juteldes, sest kohati sõpru-tuttavaid nii oma igapäevakodu lähistelt kui ka neid, kes vaid mõnda aega Kanadas elanud ja siis tagasi Euroopa poole suundunud; või sõlmiti-tihendati uusi tutvusi, mis ESTO raames sündinud.

Kolmapäeva olulisimaks sündmuseks oli punase terrori all kannatanud kaasmaalaste mälestamine Maarjamäel Kommunismiohvrite memoriaali juures. Vaimulikus osas teenis peapiiskop Urmas Viilma, sõna võttis justiitsminister Raivo Aeg. Selle sündmuse kaaskorraldajaks oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN). Kaasa tegid ESTO koori lauljad, juhatas Reet Lindau-Voksepp. Pärjad mälestusmärgile asetasid eestlaste keskorganisatsioonide esindajad Kanadast, USAst ja Rootsist ning Eesti poolt minister Raivo Aeg.

Päev jätkus Maarjamael konverentsiga „Eesti jalajälg maailmas“ ning õhtul Lennusadamas lõpuballiga.
ESTO raames oli lisaks ülalmainituile veel mitmeid näitusi, kohtumisi, minikonverentse, teatrietendusi, kontserte, Estdocsi eriprogramm jpm. Siinkirjutatu on vaid lühike ülevaade neile, kes ise sel sündmusel kohal ei saanud olla. Järellood erinevatest sündmustest tulevad järgmiste nädalate Eesti Elu väljaannetes. Siinjuures ka üleskutse ESTOl osalenud Eesti Elu lugejatele – saatke omaenda ESTO lugusid ja pilte. Jagage oma ESTOt teistega – nii saame suure, mitmekülgse ja vahva peo – tõeliselt globaalse ja meid kõiki ühendava ESTO!

SUUR TÄNU JA SÜGAV KUMMARDUS KÕIKIDELE ESTO 2019 (27. juuni-3. juuli) Helsingi-Tartu-Tallinn KORRALDAJATELE, VABATAHTLIKELE ABILISTELE JA OSAVÕTJATELE – NEID KÕIKI ON VAJA, ET MEIE ÜHISED PEOD ÕNNESTUKSID.



ESTO 2019 on alanud! ESTO-lised on kohad sisse võtnud Helsingi kauni Toomkiriku ees, kus toimus avajumalateenistus, mille järel toimus avapidustus kõrvaloleval Senati väljakul. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

Hetk Helsingi toomkirikus toimunud ESTO avajumalateenistuselt, kus jutluse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma (keskel), teenisid Läänemaa piiskop Tiit Salumäe (par.) ja Tartu piiskop Joel Luhamets. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

ESTO Laul kõlas Tartus: just selles linnas, kus aastal 1869 toimus esimene laulupidu. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

Esto kontserdile oli kutsutud juhatama ka Tartu laulupeo peadirigent Triin Koch. Foto: Andres Raudsepp (2019)

Laupäevaõhtu suurürituseks oli Tartu Raekoja platsil toimunud ESTO Laul, kus taas esines ühendkoor estolastest mitmelt mandrilt. Juhatasid Triin Koch (par.), Lauri Breede, Reet Lindau-Voksepp ja Rosemarie Lindau. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

Pühapäevahommikusel jumalateenistusel Tartu Jaani kirikus teenisid õpetajad Naatan Haamer ja Triin Käpp. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

Fantastiline õhtu! Pärast Esto kontserti Tartus kogunes rahvas Püssirohukeldrisse, kus esines raskeroki bänd Puus Bros., mida juhatas Urmas Kärner USAst (pildil keskel). Tantsupõrand oli pidevalt rahvast täis.  Foto: Andres Raudsepp (2019)

ESTO Rahvuskongressi noordelegaadid Karl Grabbi, Juku Gold ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Marcus Kolga Rahvuskongressil. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

ÜEKNi esimees Aavo Reinfeldt ja EV President Kersti Kaljulaid Rahvuskongressil. Foto: Paul Kiilaspea (2019)

ÜEKNi Rahvuskongressil 2. juulil Tallinnas: EV President Kersti Kaljulaid ja Rahvuskongressi üks korraldajatest Reet Marten-Sehr. Foto: Paul Kiilaspea (2019)

1. juulil toimus Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ESTO programmi raames paneel nimega „Infokanalid ja häälekandjad välismaal“, kus esines ka Eesti Elu toimetaja Kai Kiilaspea . Fotol vas.: Jüri Trei „Peterburi Teataja“, Pille Pruulmann-Vengerfeldt „Rahvuslik Kontakt“ (Rootsi), Kärt Ulman „Vaba Eesti Sõna“ (USA), Silver Tambur „Estonian World“ (online), Kai Kiilaspea „Eesti Elu“ (Kanada), Tiina Pintsaar „Eesti Päevaleht“ (Rootsi, online), Karin Aanja „Eesti Rada“ (Saksamaa), Maie Kisis-Vainumäe „Eesti Rada“ (Saksamaa). Foto: Andres Raudsepp (2019)

Hetk pärgade asetamise tseremoonialt kommunismiohvrite memoriaalile. Fotol ERKÜ tegevjuht Leelo Linask ja EKNi eismees Marcus Kolga. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

Read more