Soome välispoliitika, mis pärast Teist maailmasõda oli ehitatud soovile idanaabrit mitte provotseerida, on muutunud oluliselt pärast agressioonisõja Ukraina vastu alustamist. Taotlust astuda NATO liikmeriigiks alustati arusaamas, et enam ei saa loota neutraalsusele. Talvesõda oleks pidanud juba seda kinnitama, aga kuna N. Liit kuulus võitjate hulka, sai finlandiseerumine mõisteks, mille käigus hoidus Soome iseseisvuse säilitamise nimel vastandumistest N. Liidule, hoolimata ametlikust erapooletusest, neutraliteedipoliitikast. Venemaa sissetungi Ukrainasse võrreldi kohe Talvesõjaga, viies mitte ainult vajaliku NATOga liitumiseni, aga ka julgema välispoliitilise lähenemisega Stubbi valimiseni.
Mullu sügisel algasid Soome piiril esimesed nö hübriidrünnakud. Venemaa saatis kolmandatest riikidest pärit migrante Soome piirile asüüli, varjupaika taotlema. Misjärel suleti detsembris piiripunktid Venemaaga. Ka Narva jõge ületaval piirisillal kasvas selliste paberiteta soovivate piiriületajate arv. Rändekriis on kahtlemata Euroopa Liidu Schengeni tsoonis suuremaid välispoliitilisi muresid pärast Ukraina sõjalist abistamist.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
