Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Gita Kalmet tõdes hiljutises intervjuus ERR-ile, et kodueestlased ei saa lahendada väliseestlaste identiteedi küsimust. See on ikka nende enda ülesanne. Eestlaseks olemine ei tohiks olla hobi või nagu pross rinnas, ütles suursaadik Kalmet. Selle nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Ka eesti keel tuleb igaühel endal selgeks õppida.
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann kasutas Postimehes (06.08.) ilmunud arvamusloos 20. saj saksa filosoofi Martin Heideggeri väljendit „Olemise koda”. See olemise koda on meie keel, mida me kiivalt kaitseme, kirjutas prof Veidemann.
Suur vastutus eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja kaitsmisel välismaal on õpetajatel, kes kohtusid augusti algul Viljandimaal üheksandat korda toimunud suvekoolitusel.
7. augustil toimus LEPil Eesti Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumine Vancouveri Eesti Seltsi esindajatega, kus seltsi juhatuse liige Brigid Zurock kurtis, et kohalike eestlaste suurim mure on keeleoskuse taandumine noorte seas. Vancouveris polevat enam kedagi, kes õpetaks grammatikareegleid. Viimastest olulisem on ehk kõnekeel. Vanem põlvkond oskab eesti keelt hästi, aga hirmust eksimise ees valivad nooremad omavaheliseks suhtlemiseks tihti inglise keele. Kas ainult hirmust eksimise ees või äkki hoopis mugavusest? Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene lubas, et ministeerium võtab südameasjaks eesti keele õpetaja leidmise Vancouverisse. Ministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et rahvuskaaslaste programm toetab mh väliseesti noorte õpinguid Eestis, aitab kaasmaalasi Eestisse keelekursustele ning lapsi laagritesse, nii et side kodumaa ja eesti kultuuriga ei katkeks.
Sedasama eesmärki taotlevad ka väliseestlasi ühendavad suurüritused, sh aastakümneid korraldatud Lääneranniku Eesti Päevad, ESTOd, Seedrioru suviharjad jne, jne. Neid peetakse selleks, et hoida välismaal elus eesti keelt ja kultuuri. Olgu siinkohal eriti tänatud kõik LEP 2015 korraldajad, vabatahtlikud abilised ja esinejad.
Elle Puusaag
