Albumi värske lähenemine „mööda-ajalt tekkinud meeleoludele“ ja žanrite uuenduslik sulandamine saavutasid populaarsuse, jõudes eetrisse üle maailma ja inspireerides publikut tantsima. Torontolased saavad Haldi & ans Flamingo duot näha otseesinemas laupäeval, 7. märtsil üritusel Tähistame koos – eelseisval Eesti Abistamiskomitee Kanadas (EAK) 75. aastapäeva heategevusüritusel.
Keltie Thomas vestles Haldiga veebis eelseisvast esinemisest, bändi mõjutustest ja sellest, mis teda muusikat tegema inspireerib.
Ma ei suuda sõnadesse panna, kui põnevil on EAK, et teid siin Torontos võõrustada. Kas olete varem Põhja-Ameerikas esinenud või on see teie debüüt sellel mandril? Igal juhul – mida te kontserdikülastajatele pakkuda soovite?
See on nii mulle kui Mattiasele esimene kord Euroopast väljaspool esineda. Oleme äärmiselt elevil ja eelkõige just seetõttu, et meil on võimalus oma muusikat esitada väliseestlastele. Usun, et sellisel puhul on kontserdikogemus ka publikule hoopis teistmoodi eriline ja mitmekihiliselt oluline.
Lisaks tavapärasele naudingule mõnusast muusikast tunneb see publik kindlasti mitmeid erinevaid ilusaid emotsioone juba seetõttu, et me esindame nii keele, tekstide kui ka muusikaga Eesti kultuuri. Lisaks on meie muusika sümbioos oleviku ja mineviku Eestist. Sellist mitmekihilist kontserdikogemust loodangi sealsetele kuulajatele pakkuda.
“Me oleme Mattiasega muusikas nagu sukk ja saabas ja duona esinemine pakub vahel ehk rohkem improvisatsioonilisustki.”
(Haldi Välimäe)
Mõnikord esineb Haldi & ans Flamingo kümneliikmelise ansamblina, kus on taustavokaal, löökpillid ja metsasarvesektsioon, ning mõnikord duona. Kuidas mõjutab duona esinemine (nagu Torontos) teie kogetavat ja loodavat atmosfääri?
Kuna laval oleme mina, Mattias ja muusika, siis saab öelda, et laval on kolm parimat sõpra. Täpselt selline meeleolu tekibki. Me oleme Mattiasega muusikas nagu sukk ja saabas ja duona esinemine pakub vahel ehk rohkem improvisatsioonilisustki.
Kuidas te tulite bändi nime „Haldi & ans Flamingo“ peale? Milline tähendus on nimes sõnal „Flamingo“?
Meie ansambli sünniloo taga on minu vaimustus Marju Kuudi muusika vastu. See omakorda sai alguse sellisest loost nagu „Flamingod“. Kuna minu artistinimi (soolomuusikuna) oli Eestis tuntud juba enne ansambli loomist, siis tundus uue koosseisuga alustades loogiline lisada minu nimi ansambli nimesse – siis inimesed juba teavad, mille/kellega on tegu.
Saan aru, et teie jaoks on oluline esitada laule eesti keeles. Miks? Mida teie arvates eesti keeles laulmine teie muusikasse annab, mida muidu seal ei pruugiks olla?
See on väga põhimõtteline. Ma suudan end nii loomulikult ja sügavalt väljendada vaid emakeeles. Lisaks on Eestis Nõukogude okupatsiooni taaga tõttu levinud justkui selline arvamus, et kui miski kõlab „nagu välismaa“, siis see on hea. Mina, kes ma olen sündinud taasiseseisvunud Eestis, ei kirjuta sellele kuidagi alla. Meie keel ja kultuur on unikaalsed ja ma olen selle üle uhke.
Kuidas suhtub teie lauludesse publik, kes eesti keelt ei valda?
Suurepäraselt. Naljakas on see, et mitmed välismaalased on kirjeldanud meie muusikat sõnaga „eksootiline“.
Mis on Sinu varaseim mälestus muusika kuulamisest?
Olen sündinud perre, kus on alati muusika. Kas ema või isa laulavad, mängivad pilli või kuulavad midagi mõnusat. Seega on see küsimus mulle võrdväärne küsimusega „kuidas on hapnikku hingata“ või „mida sa mäletad hetkest, kui sündisid“.
Sulle on suureks mõjutajaks ja inspiratsiooniks 70ndate ja 80ndate Eesti poplauljad – Marju Kuut, Velly Joonas, Heidy Tamme ja Els Himma. Kuidas Sa nad avastasid?
Taaskord kodust. Ema laulis lapsena mulle nende laule ette. Hiljem hakkasin juba ise nende kohta uurima.
Kuidas inspireerivad need mineviku poplauljad looma muusikat, mida tänapäeval kirjutad? Millise uue pöörde annad sellele estraadimuusika suunale omasele džässile, funkile, soulile ja diskole?
Nad inspireerivad mitmel moel. Üks on kindlasti see, et kuna Nõukogude Liidus ei olnud need žanrid soositud, siis tollaste muusikute motivatsioon sellise muusikaga tegeleda on imetlusväärne. Ma armastan muusikuid, kes teevad muusikat muusika enese pärast, mitte raadiotele või kellegi teise soove rahuldades. Arvan, et juba tänaste noorte muusikute (kes esindavad tänapäeva) ja aastakümneid tagasi viljeletud muusika kokku viimine on selline vaatenurk, mida varem ei ole olnud. Tingimused on absoluutselt erinevad. Lausa äärmuslikult. Kuid see, mis kindlasti on ühine, on suurim rõõm sellest muusikast.
“Uurisime artiste, uurisime nende elulugusid intervjuude ja erinevate arhiivide abil ning loomulikult kuulasime pikalt nende muusikat. Kõik need helid inspireerisid ja meie eesmärk oli leida kuldne kesktee 60ndatest kuni 80ndate helide ja kaasaegse kõla vahel.”
(Haldi Välimäe)
Kuidas kirjeldaksite loomingulist protsessi, mille käigus kirjutasite ja salvestasite oma debüüt-EP „Õige aeg“ muusikat?
Album „Õige aeg“ sündis koostöös kaasprodutsendi ja bändi bassisti Mattias Tirmastega. Soovisime, et album kõlaks nagu kuldne kesktee moodsa popi ja 70ndate soulmuusika vahel, seega oli osa albumi ettevalmistusest uurimistööl põhinev.
Mattiasega süvenesime põhjalikult 60ndatest kuni 80ndateni kestnud eesti muusikasse. Uurisime artiste, uurisime nende elulugusid intervjuude ja erinevate arhiivide abil ning loomulikult kuulasime pikalt nende muusikat. Kõik need helid inspireerisid ja meie eesmärk oli leida kuldne kesktee 60ndatest kuni 80ndate helide ja kaasaegse kõla vahel.
Singlid „Meile kahele“ ja „Muusika“ on eetris olnud üle maailma. Mis on teie debüüt-EP vastuvõtus üllatanud?
Mind on enim üllatanud see, et väljaspool Eestit on see muusika inimesi köitnud. Ilmselt just seetõttu, et sõnadest ju välismaalased aru ei saa.
Ma sain aru, et eelmise aasta lõpu paiku saite emaks. Milline on selle mõju teie muusikukarjäärile ja lähenemisele muusika esitamisele ja komponeerimisele?
Emaks saamine on absoluutselt kõigele mu elus lisanud tohutult rõõmu juurde. Kuna minu mees on isapuhkusel, siis on mul võimalik olla lavadel. Tunnen igast hetkest oma lapsega rõõmu ning kaasan teda pea kõikjale. Lavale veel mitte, kuid stuudios on ta minuga juba kaasas olnud. Ma ootasin teda oma ellu väga, ning minu jaoks on laps suurim rõõm, kellega koos kõike kogeda.
Millist muusikat praegu kuulad?
Hetkel olen rohkem Brasiilia 60-70ndate lainel. Mind köidab nende fantastiline rütmi- ja harmooniataju.
Mis saab Haldi & ans Flamingoga edasi?
Kirjutame uut ja seekord täispikka albumit.
•••
Tule nautima Haldit & ans Flamingot Torontos laupäeval, 7. märtsil EAK 75. aastapäeva peol Let’s Celebrate. Pidu kogub raha Ehatare vanadekodu seadmete ja programmide täiustamiseks. Piletite ostmiseks enne nende väljamüümist minge kohe aadressile: EstonianRelief.org online või ostke piletid Northern Birch Credit Union’i kontorist Läti keskuses 4 Credit Drive.
