1991. aastal oli sellest traagilisest juuniküüditamisest pool sajandit möödumas. Aegsasti tegi Nõmme Heakorra Seltsi taasasutajast liige Elvi Pirk ettepaneku rajada Pääsküla jaama juurde mälestusmärk, kus igal aastal kokku tulla, et lähiminevik ei ununeks ega korduks! Ettepanekuga liitunud seltsi liikmetest olid tänavuselgi mälestusüritusel kohal Leho Lõhmus ja Marta Männisalu.
Mälestusmärgi autoriks valiti nõmmelane Tõnu Maarand.
Mälestusmärgi tähendusväli ja kujundus
Skulptor Tõnu Maarandi loodud taies kujutab endast pjedestaalile tõstetud ja taeva poole suunatud raudteerööbast, mida ümbritsevad risti-rästi stiliseeritud ja suurendatud okastraadi ogad. Need mälestusmärki raamivad teravad metallist orad kannavad endas mitmekordset sümbolväärtust: ühelt poolt tähistavad need vägivaldset vangistust ja okastraaditagust kannatusteed, teisalt aga meenutavad need visuaalselt tääke. See on vaatajale selge ja valus mälestus püssitääkide ees teele saadetutest ning totalitaarse režiimi julmusest.
Fotogalerii
Fotod: erakogust
Ülemaailmne toetus ja pagulaseestlaste panus
Mälestusmärgi sünd ei olnud aga pelgalt kohalik pingutus. Elvi Pirk, kes oli pühendunud gaider, mõistis, et ajaloolise mälu jäädvustamiseks on vaja koondada eestlaste jõud üle kogu maailma. Nii kirjutas ta mälestusmärgi rajamise soovist ja plaanidest skaudi- ja gaidisõpradele laias maailmas.
Selle tulemusena leidis üleskutse elavat vastukaja väliseesti kogukonnas. Stockholmis ilmuvas ajalehes „Teataja“ ning teistes pagulasväljaannetes kajastati 1990. aastal Pääsküla mälestusmärgi püstitamise rahakogumise aktsiooni. Rootsis oli selle suurettevõtmisega tihedalt seotud skautmaster Sven Hanson. Temaga koos tegutses vaikselt, kuid sihikindlalt gaider Susanna Tomson, kes Elvi Pirki pikaaegse sõbrana aitas logistilisele ja organisatoorsele toetusele igati kaasa, jäädes ise väärikalt ja tagasihoidlikult nimepidi tagaplaanile.
Sama soe ja toetav oli suhtumine ka teispool ookeani Kanadas ja USA-s, kus teated mälestusmärgi toetuseks levisid ajalehtede „Vaba Eestlane“, „Meie Elu“ ning „Vaba Eesti Sõna“ vahendusel. Siinses piirkonnas tõusis eestvedajaks ülemaailmsete eesti gaidide juht, gaider Hilja Kuutma, kelle autoriteet ja pühendumus innustasid paljusid. Temaga koos panid õla alla gaider Reet Marten Sehr ning kümned teised väliseestlased, kes ei olnud kaotanud sidet oma kodumaaga ja tundsid kohustust hoida elavana mälestust nendest, kelle elu katkes Siberi avarustes.
Täna, mil Pääsküla mälestusmärgi avamisest on möödunud 35 aastat, vaatame tänutundega tagasi neile, kes tegid selle monumendi sündimise võimalikuks. Tänu Rootsi Eestlaste Liidule, Eestlaste Kesknõukogule Kanadas ning ülemaailmsetele skaudi- ja gaidiorganisatsioonidele – Teie ulatasite Pääsküla mälestusmärgi rajamisele oma abikäe.
Ilma pagulaseestlaste ainelise ja moraalse toetuseta poleks mälestusmärgi avamine aset leidnud täpselt sel päeval, mil juuniküüditamisest möödus pool sajandit ega ka mitte järgmisel aastal. See monument Pääsküla jaamas jääb märgiks sellest, kuidas ühine mälestus ja armastus vaba Eesti vastu suutis liita eestlasi kahel pool raudset eesriiet.
