Muljetavaldava tulemuseni jõuti tänu heale koostööle Saaremaa kultuuriorganisaatoritega. Ooperipäevade ajal toimus rahvusvaheline Läänemere Ajaloopäev, kus olid külalisteks Eesti ja Soome välisministrid ning meie eurovolinik Siim Kallas. Kõik nad külastasid ka Ooperipäevi.
Festivali ajal toimus teinegi rahvusvaheline sündmus – Roomassaare sadamasse saabusid regatist The Tall Ships Races osa võtnud purjelaevad. Mereajaloolase Bruno Pao sõnul oli see esimene kord, kui nii suured raapurjedega laevad Saaremaal randusid. “Umbes selline pilt võis olla 130 aastat tagasi Tallinnas,” ütles Pao. “Selles on midagi ülevat, kui on säilitatud niisuguste purjekate ehitamise oskus,” lisas ta. Vähetähtis pole seegi fakt, et tänu Eesti purjeõppe seltsi esimehe Madis Rallmanni heale lobitööle sai purjekaid külastada tasuta. Tavaliselt võtavad sellised purjekad enda näitamise eest päris palju raha.
Saaremaa Ooperipäevade idee algataja on Saaremaa koorijuht Ludmilla Toon. Esimene festival toimus 1999. a rahvusooperi “Estonia” ja teatri “Vanemuine” osalemisel. Praegu korraldab ooperifestivali riiklik kontserdiagentuur Eesti Kontsert ja kunstiline juht on kauaaegne Estonia teatri pealavastaja Arne Mikk. Ooperipäevade ajaks ehitatakse Kuressaare lossi hoovi hiigelsuur telk, mis mahutab 1800 kuulajat. Tänavu oli erakordne see, et balletietenduse jaoks toodi kohale eriline lavakate. Eesti Kontserdi direktori Jüri Leiteni sõnul pole isegi “Estonia” teatril nii kallist “balletipõrandat”. Festivalil oli balletietendus esimest korda ja seda pole kavas järgnevatel aastatel korrata, sest see on hirmkallis ettevõtmine.
Esmakordne oli seegi, et koostöös Saaremaa Kadi-raadioga oli hotelli Arensburg terassil hommikune Ooperikohvik, kus olid paljude külaliste seas ka järgmiste festivalide koostööpartnerid Ukrainast ja Itaaliast. Pärast õhtust etendust sai esinejatega kohtuda ka hotelli Grand Rose SPA suveterrassil.
Kõigele lisaks ilmusid Saaremaa lehtedes lausa iga päev Ooperipäevade reportaažid. Gruusia külalised olid suurest tähelepanust ja tugevatest aplausidest meelitatud. Nina Ananašvili ütles, et tugev aplaus on tantsijale parim honorar – just selle aplausi nimel teevad baleriinid alates kümnendast eluaastast päev-päeva kõrval meeletult tööd. Gruusia balletigaala tegi eriliseks seegi, et kolmest lühiballetist koosnevas kavas oli ka eestlase Teet Kase omanäolisele koreograafiale loodud ballett “Tiibadeta lend pimedusse”. Ballett on loodud gruusia kirjaniku Othar Tšiladze poeemi “Valguse aasta” ainetel ja see kõlas gruusiakeelsena ka lavastuses. Keelt mitteoskava inimese kõrva jaoks oli see nagu muusika. Teet Kase sõnul pühitseb poeemi autor inimeseks olemist ja väärtustab vaga elu. Gruusia balletiartistide esinemised olid kahtlemata kogu festivali tipphetkedeks.
Laiema publiku jaoks oli festivali suurimaks tõmbenumbriks ooperimaailma superstaar bassilaulja Paata Burtšuladze, kes pärast võitu Tšaikovski-nimelisel konkursil 1983. a on teinud hiilgava rahvusvahelise karjääri. Temaga koos astusid Verdi “Attilas” üles teisedki vaimustavad Gruusia lauljad – Irene Ratiani, Sulkhan Gvelesiani, Grigol Makharadze jt. On haruldane, et “Attila” lavastati spetsiaalselt Saaremaa Ooperipäevadeks. Thbilisi ooperiteatri peadirigendi Gianluca Marciano sõnul, kes “Attilat” juhatas, tehti koduseinte vahel vaid üks kinnine etendus enne sõitu Saaremaale.
Ooperipäevade sees oli tegelikult nagu kaks festivali, sest suurejoonelistele ooperietendustele eelnesid iga päev kammerkontserdid Laurentsiuse kirikus. Suurima publikumenu osaliseks sai meesansambel Suliko, kes laulis gruusia rahvalaule.
Kammerkontsertidega tähistati Verdi kõrval ka Wagneri ja Britteni juubeleid. Kogu festival lõppes ooperigaalaga Kuressaares ja lõpupeoga Vilsandi saarel, kus esines meie rahvusmeeskoor Andrus Siimeoni juhatusel.
Sirje-Vihma-Normet
