Tegelikult ei ole mina ise kunagi viibinud Jõekääru suvekodus kasvandikuna, küll aga olen olnud seal kasvataja ja köögiabilisena. Oma laste (4) muljete ja rõõmsate nägude järgi olen tabanud, et see on üks väärt koht laste südameis, sest igal aastal on suvekodusse rutt tagasi minna. Ka Piret Noorhani sõnade põhjal saab kinnitada Jõekääru tohutut populaarsust, sest filmiõhtul meenutas Tartu College'i peaarhivaar, et töine ja isiklik mälestus Jõekäärust on eriline, sest see on eestluse hoidmise koht teiste tähtsate kõrval.
Jõekääru suvekodu 1953. a esimese perenaise Hilja Küti mälestusi kuulates, ettelugejaks Lia Kaljurand, sai teada, et mugavusi söögitegemisel köögis ei olnud, lapsed pidid ka oma nõud kaasa tooma. Hea, et eesti pagarid Torontost tõid ise kohale oma maitsvaid tooteid. Kõige suurem tänu oli perenaisele, kui lapsevanem oli tänulik, et ta laps sööma õpetati.
Suvekodu film aastast 1958 tekitas kuhjaga elevust, sest Ants Toi filmitud 20-min linateos oli eriliselt põnev ja erutav. See oli aegade tagant, kui neidudel olid rullid peas, WC oli tagaõues ja igal hommikul jooksid kasvandikud tarede taha hirmkiirusel. Filmis oli ka karnevali-, valguspeolõike ja perekonnapäeva näitemängu esitust. Naljakaid kohti oli ohtralt, nii et Kalev Raudoja kommentaare summutasid publiku naerupahvakud. Ants Toi oli ka ise saalis, aga tema oma muljeid sõnaliselt ei avanud, sest pilt ütles rohkem kui sada sõna.
Filmide vahel võtsid sõna mitmed kasvatajad ja kasvandikud. Endine suvelaagri kasvandik, kasvataja ja juhataja Jaan Schaer, kes on tänaseks ka kohalik elanik, meenutas Jõekääru algaastaid, kui talgutele tuldi pidulikus riietuses, naised kontskingades ja mehed isegi ülikondades. Kellelgi ei olnud veel oma suvilaid ja nii tõtatigi nädalavahetustel ühiselt talgutele.
Kauaaegne ujumisõpetaja ja suvekodu toetaja Mai Kreem oli kaasa toonud lisaks vilele ka esimesi laagrisärke, tuttava Jõekääru embleemiga. Mai Kreemile meenusid koheselt suvekoduelus perenaise pr. Kolga pirukad, mida siis poisid sisse vitsutasid kümnete kaupa, isegi arv 20 oli kirjas. Suvekodus elati lihtsat elu, sellist luksust nagu nüüd, ei olnud. Väikeste kasvatajana jagas oma mälestusi Merike Kalm, kellele on jäänud südamelähedaseks laagri mõnus akordionimuusika, talendikad perenaised ja väärtuslikud eluõpetused.
Filmiüllatused jätkusid, sest publikule tulid näitamiseks Rudolf Mathieseni, praeguse JK Suvekodu Seltsi juhataja Linda Karuksi vanaisa vändatud filmikaadrid aastaist 1962- 1973. 25 minutilise filmi kestel jooksid vaatajate silme eest läbi suurejoonelised suvepäevad Kiviojal, suvekodu elu, Jõekääru 20. aastapäeva pidustused, Balti olümpiaad, mis oli suurima osavõtjaskonnaga spordiüritus üle aegade. Mai Kreem meenutas, et osales 300 sportlast 3000 pealtvaatajaskonnaga.
Kuuskümmend suve on noortele pakutud tegevust eesti keeles ja meeles. Paljud traditsioonid on kestnud üle aastate, kuid on tulnud ka uusi tavasid. Markus Liik, kes oli aastaid suvekodu kasvandik, on juba tegutsenud ka kasvatajate ridades. Ta tegi kokkuvõtte keelekümbluse programmist, tuletades meelde juhtumit, et isegi läbi tarede seinte kuulsid kasvataja lauset: ,,Eesti keeles või muidu toimkond!”. Vastavad tunnustused, nagu eesti keele märk, sinimustvalged pärlid, eri värvides käevõrud ärgitasid kasvandikku rääkima rohkem eesti keeles.Filmiõhtu oli pikk, nagu 60 aastat mälestusi peabki olema.Veel vaadati 5-min videot 2006. a laagri elust, Merike Luudi tehtud väga hea kvaliteediga värvislaide 1984. aastast. Krista Spence tutvustas JK printsi ja printsessi, kuninga ja kuninganna valimise projekti, mida juhendab Ellen Valter, kel on käsil kõigi abiga valitute nimede kirja panemine. Kes teab, mis aastal ja kes valiti laagri printsiks ja printsessiks, pöörduge projektijuhi Elleni poole. Tauno Mölder kutsus Estdocsi lühifilmi-võistlusele, kuhu oodatakse filme ja filmitegijaid, sest suve jooksul on võimalusi palju erinevaid sündmusi jäädvustada.
Seltsi juhataja Linda Karuks lõpetas aplausi ja tänuga JK filmiõhtu, sest organiseerijate nimekiri oli mitmerealine. Juba artiklis nimetatud esinejate rivi täiendasid Marcus Kolga, Monika Kolga, Taavi Tamtik, Teele Trei, Andre Vare, Heikki Novek, Rita Kütti, Eva Kütti, Eerik Valter jt.
Avalöögile järgneb võimas tippsündmus suvel. JK Suvekodu Seltsi juhatuse liige Lia Kaljurand kutsus Jõekääru 60. a juubelile 14.juulil, mil tähistatakse perekonnapäeva, algusega kl 12. Õhtul kl 7 algab valguspidu, kus esinevad tutvustamist mitte vajavad ansamblid ,,Külapoisid”, ,,Lehmapoisid”, rahvatantsurühm,, Kungla”, suvekodu kasvandikud, toimub ühislaulmine ja suurlõke.
,,Jõekääre maailmas on palju, ühtainust neist meeles ma pean..”. See on meie Jõekääru.
Laula ja meenuta, laula ja naudi suve Jõekäärul 2012. a.
Eda Oja
Fotogalerii – Fotod Peeter Põldre
Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik
