Ootame valget talve ning avame südame heale ja kaunile. Üha enam ja enam muutub ümbrus sädelevamaks ja säravamaks ning üha enam tungib meie igapäevaellu värvikirev ja tähelepanu tõmbav reklaam, mis kutsub tarbima – ikka saabuvate jõulude ootuses ja lootuses, et saabuv rahupüha toob uue ja parema alguse.
Kogu selles virvarris on hea teha üks paus, peatuda ja mõelda olnule, olevale, tulevale. Süüdata küünal ja vaadata rahulikult ning kiirustamata leegi võbelemist ning leida endas rahu. Ning mõelda selles iga-aastases suursaginas ka evangeeliumi sõnadele ,,Vaata, sinu kuningas tuleb sulle – tasane“ (Mt 21-5).
Sellele juhtis tähelepanu ka 30. novembril soome Agricola kirikus toimunud Toronto Vana-Andrese koguduse esimese advendipüha jumalateenistusel koguduseõpetaja Kalle Kadakas. Ta lisas mõtte ,,me kuulutame rahu, aga elame ise rahutuses“, viidates peapiiskop Urmas Viilma arvamusloole rahvusringhäälingu portaalis: ,,Jõulurahu asemel on jõulurahu puudumine, jõulurahutus“. See on praeguses ajas kõigile silmapaistev olukord.
Aga advendiaja alguses on alati midagi pühalikku. Ka siis, kui ei kuuluta mingisse kristlikku kogudusse, vaid lubatakse endale seda hingetõmbeaega, enesesse vaatamise võimalust, et jätta maha kõik halb sellest aastast ja alustada uuenenult, puhtalt lehelt uut saabuvat ajajärku. Advendiaja sõnum ongi meeleparandus ja kuulamine, tuletas õpetaja oma jutluses meelde, lisades sellele küsimuse: kas ootame rahu, mis vastab meie unistustele, või oleme valmis vastu võtma rahu, mida Jumal tegelikult toob? Ning vastates ise: „See küsimus on raske, sest see nõuab meist oma ootustest loobumist.“ Aga meelde võiks jätta sõnumi: „Kui me peatume ja kuulame, võime avastada, et rahu, mida Jeesus toob, ei ole kiire lahendus ega lihtne vastus, vaid tasane ja sügav muutus.“ Eelöeldule lisas õpetaja praktilise üleskutse leida advendi ajal iga päev hetk, et peatuda ja kuulata, mõelda ühele rahutuse allikale oma elus ja paluda, et Jumal tooks sinna oma rahu. See rahu ei ole ainult sinu jaoks – see voolab edasi su ümberkaudsetele, luues harmooniat, mida maailm nii väga vajab.
Nende mõtete valguses süütasid õp. Kalle Kadakas ja Ilmar Lepik esimese advendiküünla, valgustamaks tervet pühadeaega. Jumalateenistusel esines ka koguduse koor Liina Purje-Lepiku juhatusel, esitades viis laulu („Jõua jälle“ Ärni Käärid, H. Wühner; „O Christmas Dream“ Pieter Sigmundt, arr. Paul Hietola, A. Abel, „Advendiküünal“ Stewe Gardare, Åke Johnson, Külli Salumäe; „Sind Jõuluingel, palun ma“ Aleksander Läte, H. Tobias-Duesberg ja „White Christmas“ Irving Berlin). Laule saatis klaveril koguduse organist Juha Tikkanen. Esimese advendipüha teenistuse järel olid kõik palutud kiriku allsaali, kuhu oli kaetud traditsiooniline jõululaud. Ühiselt jõulutoitu maitstes ning Liina Purje-Lepiku klaverisaatel jõululaule saates astuti üheskoos pühalikku Kristuse sündimise ootuse ja rõõmuaega.
