„Siis puhkeb hingepõhjast kiidulaul, au Jumalal, au Jumalal!“ Kiituslaulud suul ja tänupalved südames, kogunes Toronto Vana-Andrese koguduse karjuke Agricola kiriku lõikustänupüha altari ümber.
„Looja on see, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks,“ kuulutas õpetaja Kalle Kadakas paganate-apostli Pauluse poolt antiikse sadamalinna rahva kristlikule vähemusele kirjutatud pühi ridu. Siinse maailmalinna eesti rahvakillu talupoja tarkus saab oma usulise kinnituse igapäevase leiva eest tänulikkuses. Meie emakeele ajaloolased teavad kinnitada, et „Aituma“ ja heas mõttes lapselikum „aitäh“ sisaldavad meie rahva lühidamat palvet „aita Jumal“ ! (Vt! Eesti keele etümoloogia sõnaraamat).
„Meie elusaladuse võti ei peitu üksnes meis enestes. Looja, see, kes on kinkinud inimesele anded ja võimalused. Jumalikud seemned. Igal pisimalgi andel justkui seemneteral on talle ainuomane mõte. Meil ei tarvitseks omi andeid häbeneda, vaid püüelda neid teostada, Jumal kingib andeid nii elukevadeks kui sügispäevadeks,“ ärgitas õpetaja kogudust. „Igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks, kinnitab apostel tänasele ristiinimesele.“ (1 Korintlastele 12.5) „Kogu inimese elu külviaeg ja lõikus see,“ kinnitas laulev kogudus organist Juha Tikkase pealetükkimatute orelihelide saatel.
