Tuletan meelde, eriti nooremale lugejale, et just Pärnus asutas Johann Voldemar Jannsen (1819 -1890) nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht (ilmus 1857–1886), millest sai esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Võttes eeskuju Otto Wilhelm Masingu Maarahva Nädalalehest, otsustas Jannsen taotleda ajalehe väljaandmisluba. Keiser Aleksander II troonile tulles vajalik luba saadi ja 1857. a suvel sai Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht) väljaandmise võimaluse. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta.
Ajalehe esiknumber ilmus 5./17. juunil 1857. Sümboolne oli Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletus, milles Johann Voldemar Jannsen pöördus toimetajana esmakordselt senise “maarahva” asemel “Eesti rahva” poole (tervitusluuletuse algusfraas „Terre, armas Eesti rahwas!”), olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust julgelt tunnistada.
Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. Samas oli väljaanne rahvalik, valgustusliku sisuga ja pakkus materjali laia maailma kohta.
Ajaloo uurijate ja kirjutajate teene on selles, et nad ei lase meil unustada rahvana väärtusi, mis meile edasikestmiseks vajalikud.
Rahvas on oma ajalugu väärt, kui leidub ikka neid, kes aatetuld on nõus oma energia ja südamesoojusega elus hoidma. Eesti meedia võitleb oma lugejate eest ja vahel selle hingede (tegelikult mõõdetakse vist juba klikke?) püüdmise kampaanias hakkavad ka suured ajalehed üha enam lausa kolletuma, samas kasutatakse alatuid võtteid, et väiksemad vennad suruda suurel reklaamiturul võimalikult äärealale. Äärealale surumise võtteks on ka väiksemate väljaannete missiooni alavääristamine.
Tulles tagasi Pärnu jõe kallastele, tahaks meelde tuletada, et Pärnus ilmuval Pärnu Postimehel on tegelikult kanda Postipapa testament. Leht ei tohi lasta end suruda väikeseks provintsileheks, vaid peab jääma oma suure ajaloo vääriliseks. Selleks on vaja anda lugejatele kindlust, et ajalehe toimetus peab meeles Jannseni poolt lehele antud missiooni, väärtustada tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, pakkudes samas teavet maailma kohta. Ei tohiks unustada teistki ülesannet, mida Postipapa oma lehe lugejatele südamele pani – olla uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutada haridust ja majanduslikku edukust.
Toimetus, mille aknad avanevad oma lehe esimese toimetaja monumendile, peab oma risti meediaajaloos väärikalt kandma.
prof. Peeter Järvelaid
